Jake Farra: olen Planet42 tegevuses pettunud, rohkem on küsimusi kui vastuseid
Loe, kuidas ta näeb sündmuste arengut ning kui suureks hindab oma rahalist kaotust.
Järgneb Jake Farra kommentaar:
Ma olen Planet42s pettunud, kui aus olla. Kaks nädalat enne intresside peatamist sain Planet42 kirja, kus maaliti ettevõtte äritegevusest ilus pilt ja sooviti teada, kas tahaksin oma talvel lõppevaid laene pikendada.
Märtsis avatud omakapitali raund oli väga edukas, kus nelja miljoni asemel kaasati ettevõttesse 11 miljonit eurot. 2025 plaaniti avada Series B raund, et tõsta ettevõtte valuatsiooni ja kasvatada ettevõte veelgi suuremaks. Lisaks liitus nendega uus CFO Marc Alvey, kes pidi võtma Marteni pealt kohustusi vähemaks ja andma talle võimaluse autoparki paremaks saada, kapitalikulu vähendada jms toiminguid teha.
Ma tahaks loota, et Planet42 ei ole olnud midagi pahatahtlikku, aga kui lisada siia valemisse Lauri Meidla postitus, pidevalt hilinevad kuuülevaated ettevõtte finantsidest, asutajate 25 000eurone kuupalk kahjumlikus startup-ettevõttes, kahe miljoni eurone margin call valuutariski realiseerumisel, siis tekib rohkem küsimusi, kui vastuseid.
Saan aru, et ettevõtte seisukohast oli tänasesse päeva jõudes kaks valikut – kas pankrot või saneerimine. Esimese puhul ei saaks tagamata laenu usaldajad suure tõenäosusega midagi tagasi, sest meist eespool on nii tagatud laenud kui ka näiteks Mintose investorid.
Kiirkorras autopargi maha müümine ei pruugi isegi tagatud laenu investoritele nende raha tagasi saada, rääkimata siis meist, tagamata laenu investoritest. Teoreetiliselt on sel juhul saneerimine meile parem. Aga ainult teoreetiliselt, sest praktika näitab, et saneerimise käigus on väga kerge ettevõte n-ö tühjaks teha ja jätta investoritele tühjad pihud.
Mina isiklikult olen investeerinud Planet42 laenu näol 72 000 eurot. Lisaks olen teinud omakapitali investeeringu ca 33 000 euro ulatuses, mis viimaste valuatsiooni raundidega kasvas ca 80 000 euroni. Kui kõik maha kirjutada, kaotan oma netoportfellist ca 152 000 eurot. See teeb hetke portfellist ca 25%.
Siinkohal saan vaid ise peeglisse vaadata ning tõdeda, et võtsin portfelli mõttes liiga suure riski. Sellisele suuremale riskile aitas kaasa see, et Eerik on meil ühes teises mastermind-grupis liige ning soovid ju ikka omasid aidata ja neile kaasa elada, makstav intress 17-20% oli üsna kõrge, neli aastat laenu andmist tekitas võltsturvatunde ning ahnus...
Olen küll nelja aasta jooksul saanud ka intressi ning kui omakapitali ülespoole ei hindaks, siis minu rahaline kaotus on ca 30 000 eurot ning lisaks ka ajakulu.
Oleksin positiivselt üllatunud, kui Marten ja Eerik tõesti seisavad väikeinvestorite eest ning võimaldavad läbi selle põhiosa taastumise. Omakapitalist ei hakka hetke olukorras rääkimagi.
Seniks aga võiksid võlausaldajad koonduda ning hakata ühiselt lahendusi läbi rääkima, sest kui saneerimiskava välja käiakse, toimub selle üle hääletus.