Autor: Signe Sillasoo • 12. mai 2020
Sisuturundus

MindTitan pürgib Euroopa parimaks

Koroonakriis tehisintellekti valdkonnas suuri muudatusi toonud pole. Peale mõningast ehmatusperioodi lihtsalt liigutatakse ennast selles suunas kiiremini, sõnas MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons.
Autor: MindTitan

Tehisintellekti valdkonnas Euroopa juhtivaks firmaks püüdlev MindTitani tegevjuht ja üks asutajatest Kristjan Jansons prognoosib, et kümne aasta pärast suhtleme me veelgi rohkem tehisintellektiga kui täna. Kõiksugused lahendused muutuvad järjest automaatsemaks, inimesel jääb üle vaid neid mugavusi nautida.

Idufirma MindTitan aitab firmadel ja organisatsioonidel lahendada erinevaid äriprobleeme, ehitades andmete abil neile tehisintellekti mudeleid, mis tööprotsesse automatiseerivad või kiirendavad. Näiteks on start-up abiks Maksu- ja Tolliametil ümbrikupalkade maksjate tuvastamisel. Heaks näiteks on ka Elisale loodud teenindusrobot Annika, mis alustas 2017. aastal chatbot´i ehk vestlusrobotina tööd ettevõtte iseteeninduskeskkonnas, lahendades klientide erinevaid teenindusküsimusi. Praeguse kriisi kontekstis on ettevõte olnud abiks soovitusmootorite loomisel, mis viivad kokku tööotsijaid ja –pakkujaid. Pildi-, defektide- ja pettuste tuvastuse ning tekstianalüüsi lahendused on veel osa teenustest, millega ettevõte tegeleb.

Küsimustele vastab Kristjan Jansons, MindTitan tegevjuht ja üks asutajatest

Kuidas tekkis mõte hakata tegelema tehisintellektiga? Kuidas MindTitan sündis?

See sai alguse ülikoolis. Mõnda aega tagasi ei olnud masinõppe ja tehisintellekti valdkond veel meedias nii laialt kajastatud. Tehnoloogiahuviliste inimestena tundsime aga selle vastu huvi, mida sellega teha saab. Tundus väga seksikas mõte, et tehisintellekt võtab andmed, teeb otsused ära ja ise justkui ei peagi midagi tegema. Pärismaailmas see nii ilus siiski ei ole. Tihtipeale tuleb väga palju tööd enne sisse panna, et see maagiline otsustusprotsess tööle hakkaks, aga see on ikkagi võimalik.

Nendega, kellega MindTitani asutasime, on ülikooliajast ühine taust, oleme ülikooliajast sõbrad. Ülikoolis sai erinevaid projekte koos tehtud ja siis sündis mõte, et teeks midagi ka päriselus.

Tundus väga seksikas mõte, et tehisintellekt võtab andmed, teeb otsused ära ja ise justkui ei peagi midagi tegema. Pärismaailmas see nii ilus siiski ei ole.
Kristjan Jansons, MindTitani tegevjuht ja üks asutajatest

Alustades oli teie ettevõtte nimeks Markus, kuidas sellest MindTitan välja kasvas?

Sai mindud hackathon´ile, mille jaoks sai poolnaljaga pandud nimeks Markus. Nagu paljud ajutised asjad, jäi see külge ja lahti me sellest ei saanud. Markus tegeles isiku- ja vanusetuvastusega, mida me püüdsime ka läbi Ajujahi müüa. Olime oma lahendusega ajast ees. Praegu on näha, et mingites riikides ja natukene juba ka Eestis on need asjad tulnud.

See meil siiski nii südameasi ei olnud. Läbi Ajujahi saime aga tuttavaks Elisa esindajatega. Tänu nendele hakkasime tegema erinevaid custom-lahendusi, mida teeme tegelikult siiani, aga mitte enam ainult Elisale, vaid paljudele firmadele. Praegu näiteks kas või Bangladeshi. Custom-lahenduste kõrval on meil tekkinud ka tootestatud lahendused, mis on seotud klienditeeninduse automatiseerimise, müügivõimaluste väljaselgitamise ja müügisoovitustega.

Kuidas Ajujahi võistlusel osalemine ettevõtte lennule kaasa aitas? Kas ja kui suureks hüppelauaks see oli firma alustamisel?

Teleekraanilt kõike ei näe. See mentorprogramm, workshop´id ja töötoad, mis seal toimusid, olid kasulikud, panid ettevõtte vundamendile mõtlema. Pärast tuli lihtsalt minna ja proovida, kas (soovitused – toim.) toimivad või mitte.

Meie oma õppetundide kaudu saime aru, et see, millega me Ajujahile läbiksime, vähemalt sel ajal nii suure traction’iga (vedamine, tähelepanu tõmbamine – toim.) ei olnud. Samas ma arvan, et sel hetkel oli see täiesti õige valik. Hetkel me näeme, et neid võimalusi, mille peale toodet ehitada, on maailmas rohkem, kui jõuab ära teha.

Kuigi meedias on tehisintellekt pikalt olnud hype ja endiselt on, siis paljud ettevõtted, kes võiksid olla meie kliendid, alles jõuavad sellesse staadiumisse, et okei, hakkame siis midagi ka päriselt tegema. Loomulikult on osa juba seda teed läinud, aga väga paljud alles jõuavad sinna.

Mis on nende aastate jooksul, mil tegutsenud olete, olnud suurimad töövõidud?

On põnevaid projekte, millest ei saa rääkida. Aga üheks, millest saab rääkida, on kindlasti koostöö Elisaga. See on organisatsioon, millega on äge koostööd teha, sest nad saavad aru, mis on need asjad, mis päriselt loovad väärtust. Nad oskavad ka õigetest kohtadest neid asju leida. Loomulikult me ise oleme ka sinna palju energiat pannud, et see koostöö tekitada ja seda hoida.

Lisaks on võit kindlasti partnerite võrgustiku loomine. See on suur töö olnud, näiteks Serbias ja Ladina-Ameerikas. Kuigi sinna peab hetkel rohkem investeerima kui sealt tagasi saab, näeme, et pikaajaliselt on see mõistlik lähenemine. Lisaks ka endale tõestus, et võrdlemisi keerulisi teenuseid või tooteid on võimalik ka kaugele edukalt müüa. Meil on näiteks kliendid Saudi Araabias, Bangladeshis, Jaapanis, Kanadas.

Mis on olnud nende aastate jooksul suurimad väljakutsed?

Tööjõudu, kes selliseid tehisintellekti asju oskaks hästi teha, ei ole lihtne leida. Õnneks meil on väga tugev ja mitmekülgne tiim, mis võimaldab arendada tooteid klienditeeninduse automatiseerimise ja müügi osas. Samas on meil meelega ka custom pool ja me hoiame seda, et tiim saaks hästi mitmekülgselt ennast professionaalselt arendada.

Kindlasti ka üldine klientide harimine. Kas ei teata, mida saab tehisintellektiga teha või oodatakse liiga palju. See on hästi suur töö olnud ja on endiselt suur töö, aga on näha, et teadmised aina paranevad. Osatakse juba tellida ja liiga palju n-ö valede arusaamadega rinda pistma ei pea.

Faktid

Nimi: MindTitan

Juht: Kristjan Jansons

Asutatud: 2016

Valdkond: tehisintellekti ja masinõppe lahendused

Töötajate arv: 15

Ettevõtte eesmärgid: juhtiv masinõppelahenduste pakkuja telekommunikatsiooni-, finants-, kindlustus- ja energeetikasektorile

Suurimad töövõidud: edukas koostöö eraettevõtetega (eriti Elisaga) ja avaliku sektoriga, edukas teenuste eksport ka kaugetesse riikidesse (näiteks Kanada, Saudi Araabia, Jaapan, Bangladesh), enda masinõppe lahenduste arendus klienditeeninduse (nii chatid kui ka kõned) automatiseerimise ja soovitusmootorite osas

Kaasatud raha: 0

Moto, millest juhindute: Tehisintellekti projektide läbiviimisel tuleb alustada probleemist, mitte andmetest.

Sa mainisid klientide harimist. Mis on enamlevinud müüdid, eksiarvamused, ootused, millega teie juurde tullakse, mis reaalselt ei ole võimalikud või kus on ootused liiga kõrged?

Arvatakse, et kuidagi maagiliselt teeb tehisintellekt otsused ära ja automatiseerib protsessid. Mille pealt ta otsused teeb ja mis on see täpne sisend, väljund, see osa jäetakse abstraktseks ja küsitakse lihtsalt, et kas me saame selle kuidagi ära teha. Kui hakata detaile küsima, siis väga tihti tuleb välja, et see ei ole kaugeltki nii lihtne. Aga see saab suhteliselt kiiresti klaaritud.

Kui piire ei oleks, siis millised oleksid MindTitani ambitsioonid? Kuhu tahaksite välja jõuda?

Masinõppe ja andmeteaduse või tehisintellekt valdkonnas, kuidas iganes seda nimetada, olla Euroopa üks juhtivaid firmasid. Ja seda kindlasti ka custom-lahenduste poolest. Soovime järk-järgult oma tooteportfelli kasvatada ja seda edukalt müüa, sest on näha, et tootevõimalusi on tegelikult hästi palju. Ja neid tulebki järk-järgult ära teha.

Tahame tehisintellektilahendusi pakkuda telkodele, finantsmaailmale, kindlustustele, energiaettevõtetele. Me sihime suuremaid ettevõtteid. Tahame neis sektorites tehisintellekti lahenduste provider´iks (teenusepakkujaks – toim.) olla. See on meie eesmärk.

Kas kosmoselahendused ei ole teil mõttes mõlkunud? Või on see liiga kauge perspektiiv?

Satelliidiandmete pealt lahenduste tegemist on isegi mõned korrad küsitud, aga kui on ära räägitud, mis see orienteeruv hinnalipik seal taga on, siis on pigem ära haihtutud. Aga miks mitte. Ma ise näen võimalust erinevate pildituvastuste tegemises satelliidiandmete pealt, mida aina rohkem juurde tekib. Kui andmeid aina rohkem juurde tuleb ja mõistlikuma hinnaga, siis ma usun, et tuleb ka tahtjaid juurde.

Kui pikk tee on minna Euroopa juhtivaks firmaks saamisel oma valdkonnas? Kuidas edu mõõdate?

(Muigab rõõmsalt). Seda ei oskagi öelda. Ma numbritesse seda ei oska panna, eriti praegusel keerulisel ajal. Vaatame kuus kuud ette, ega siin kaugemale ei näe. Eesmärk on kasvada ja ellu jääda.

Praegune kriis on andnud hoogu juurde tehnoloogia võidukäigule. Paljud ettevõtted, kellel pole kümme aastat e-poodi olnud, on nüüd jalad kõhu alt välja saanud ja selle kiiruga valmis teinud. Kas teie valdkonnas on ka asjad praegusest olukorras tingitult hakanud kiiremini arenema?

Eks on erinevaid kliente. On neid, kes on öelnud, et nad kärbivad kogu IT-eelarve. Pigem on aga seis positiivne. Rohkem on neid, kes uurivad võimalusi, kuidas automatiseerida, kuidas teha asju paremini. Kriisi alguses tegelesid kõik oma jooksvate tulekahjudega. Nüüd, kui need tulekahjud on ära likvideeritud, vaadatakse aina rohkem, mis on need protsessid, mida saab paremini ära automatiseerida, millele seni ei ole tähelepanu pööratud.

On neid, kes on seda protsessi alustanud. Paraku aga andmeteadus tehisintellekti projektide alustamine võtab veidi aega, et käima saada. See peaks tekitama ettevõtetes, kes tahavad oma konkurentidest paremad olla, urgency´t (kiiret vajadust – toim.), sest mida varem alustad, seda varem hakkad koguma ka kvaliteetseid andmeid, mille pealt saab enda süsteemi aina paremaks teha. On tekkinud ilmselgelt aina rohkem ettevõtteid, kes sellega tahavad tegeleda.

Võib olla paari kuu pärast me otsustame, et milleks meil seda kontorit üldse vaja on, olemegi remotly tööl ja aeg-ajalt saame mingiteks üritusteks osa tiimiga kokku.
Kristjan Jansons, MindTitani tegevjuht ja kaasasutaja

Kas see on teile töökoormust juurde toonud?

Hetkel ei paista, et töö otsa saaks. Kui kriis tuli, siis tööd oli ikka väga palju olemasolevate klientidega. Nüüd on seis enam-vähem stabiliseerunud ja lühiajaliselt ma arvan, et võib tulla hästi väike langus, sest on neid, kes lihtsalt ei jõua hetkel nende asjadega tegeleda. Aga kesk- ja pikas perspektiivis näeme, et mahtu pigem tuleb juurde, sest mõistetakse, et mingid asjad tuleb ära teha, enam see ei ole valikuline.

Kui vaadata tulevikku, siis mis võib teie valdkonnas poole aasta, aasta pärast juhtuma hakata?

Ma arvan, et väga suuri muutusi ei tule. Ettevõtted olid niikuinii selles suunas liikumas, et tehisintellekti aina rohkem kasutusele võtta. Ma arvan, et peale seda mõningast ehmatusperioodi lihtsalt liigutatakse ennast selles suunas kiiremini. Kindlasti on ka ettevõtteid, kes langevad ära, kuna nende investeerimisvõimekus on langenud. Neil aga, kellel see on olemas, nemad pigem kiirendavad seda protsessi.

Me kõik oleme pidanud inimeste ja ka ettevõtetena tegema selle paari kuu jooksul asju, mida ei ole varem teinud. Oleme pidanud tulema välja oma mugavustsoonist. Mis on need positiivsed aspektid või harjumused, mille võtad ettevõtte juhina sellest kriisist kaasa?

Me oleme muutnud müügi- ja marketingikanaleid, neid ümber teinud. Muidu oli meil hästi palju seda, et läksid kohapeale kliendiga kokku saama ja surusid kätt. Hetkel ei ole see enam võimalik. Oleme aina rohkem kohalike välispartnerite peale ümber mänginud. Näiteks El Salvadoris on meil inimene, kes tegeleb Ladina-Ameerikas uute võimalust otsimisega. Ka lähiriikides, näiteks Soomes, Rootsis toimub kohalike partnerite otsimine, kes saaksid seal olevate klientidega kokku puutuda, kohtuda. Meie äris ikkagi on üks hetk vaja kohtuda. Kuna tegeleme delikaatsete andmetega, siis kliendid tahavad kellegagi näost näkku kohtuda ja näha, kellega nad kokku puutuvad. Oleme väga kaugelt suutnud diile saada – näiteks Bangladeshis ja Saudi Araabias.

Lisaks oleme sisemisi protsesse ümber teinud, kuigi meil on remote-töö (kaugtöö – toim.) täiesti võimalus olnud ja paljud on seda kasutanud. Võib olla paari kuu pärast me otsustame, et milleks meil seda kontorit üldse vaja on, olemegi remotly tööl ja aeg-ajalt saame mingiteks üritusteks osa tiimiga kokku. Hetkel ei ole mõtet seda riski võtta, et saame kõik kokku ja pärast on kõik haiged.

Mis sa arvad, kuhu tehisintellekti valdkond näiteks 10 aasta pärast välja jõuab? Mis tööd võib-olla ära kaovad, mis asemele tulevad?

Ma arvan, et ta muutub aina rohkem seamless (nähtamatuks – toim.) osaks. Sa suhtledki tehisintellektiga, mis teeb taustal igasuguseid otsuseid. Ma arvan, et nii-öelda tavainimene sellega siiski otseselt kokku puutuma ei pea. Erinevad ettevõtted optimeerivad oma back office´ites paljud asjad ära, paljud otsused tehakse automaatselt. Inimene saab lihtsalt seda mugavust nautida.

Kui mõtleme näiteks Bolti peale, siis palju toimub taustal tehisintellekti abiga. Kasutaja aga ikkagi tellib ainult takso ja läheb punktist A punkti B. Ta ei taju seda, mis taustal tegelikult toimub. See võiks ja tegelikult peakski nii olema. Kindlasti muutuvad ettevõtetel paljud asjad automatiseeritumaks, kasvõi defektsete toodete tuvastamine. Ühel hetkel teeb seda inimene, siis võtab masin aga selle töö üle ja inimene saab midagi kasulikumat teha.

Elisa on juhtiv telekommunikatsiooniettevõte Eestis ja Soomes, kuuludes Elisa OYJ gruppi. Elisa on turuliider erakliendisektoris ja TV teenuse pakkujana nii Eestis kui ka Soomes. Start-up´idele keskenduv tiim Elisa UP aitab idufirmadel lihtsamalt suhelda suurettevõttega ning on kiirtee ühise piloodi, teenuse või mentorsessioonini. Kui sa soovid oma toodet või teenust Elisale tutvustada, saada e-mail startup@elisa.ee või täida vorm SIIN.

Uudiskiri
Privaatsustingimused
Kristel Härma
foundME.io juht
Telefon: +372 58043102
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111