Autor: Johanna Rähn, jurist, advokaadibüroo Hedman Partners • 25. august 2020
Sisuturundus

Kliendi vaikimine pole reklaamija jaoks nõusolek

Autor: Shutterstock

Ettevõtjad kasutavad hoogsasti elektroonilise otseturustuse võimalusi eelkõige reklaammeile, aga mõnel juhul ka SMS-e saates. Seejuures on oluline silmas pidada, millised on isikuandmete kaitse ja e-privaatsuse õigusest tulenevad isiku õigused ning reklaamisaatja kohustused, rõhutab Hedman Partners jurist Johanna Rähn.

Otseturustuse reeglid kehtivad lisaks ettevõtetele ka näiteks erakondadele, heategevuslikele- või usuorganisatsioonidele, kes ei saada reklaami ilmtingimata millegi müümiseks, kuid siiski enda organisatsiooni huvide edendamiseks. Erandina võib välja tuua avaliku võimu organid, kellel on lubatud saata avalike huvide seisukohast olulisi teateid, näiteks avaliku turvalisuse tagamiseks vajalikke ohutusnõudeid.

FoundME.io toetajad:

Üldreegel on see, et inimesele võib otseturustuskirju saata eelneva nõusoleku alusel. See tähendab, et inimene peab olema reklaamiga nõustunud selgelt ja vabatahtlikult. Viimaseks ei saa pidada näiteks muu teksti hulka peidetud nõusolekut või nõusolekut, mis on antud n-ö sunnitult, kuivõrd vastasel juhul ei oleks inimesel olnud võimalik teenust saada. Näiteks, kui nõusolek reklaammeilide saamiseks on osa üldtingimustest.

Klient peab reklaamiga nõustuma

Samuti ei saa enne selge nõusoleku saamist juba hakata reklaame saatma ja siis muuseas luba küsida, kuna nõusolek ei saa olla tagasiulatuv. Siinkohal ei tähenda ka vaikimine nõusolekut, vaid reklaamisaatjal lasub kohustus tõendada, et reklaamide saatmiseks oli olemas inimese selge, ühemõtteline ja vabatahtlik nõusolek.

Nõusoleku puhul on oluline see, et seda saab anda ainult konkreetsele turustajale või selgelt välja toodud juriidiliste isikute grupile. See kehtib ka juhul, kui nõusoleku andmise vormis on välja toodud veebileht, kus inimene saab lihtsalt kontrollida, kellele ta reklaami saatmiseks nõusoleku annab.

Kindlasti ei saa tegu olla avatud nimekirjaga või ettevõtjate jagatud kontaktandmete andmebaasiga, kuna see tähendaks, et inimene ei saa reklaamiga nõustumise hetkel kontrollida, kellele tema kontaktandmeid ja mis eesmärgil jagatakse. Elektroonilise otseturustuse tegemise õigust ei teki samadel põhjustel ka siis, kui inimese kontaktandmed on avalikult kättesaadavad.

Kas ja millal võib reklaami teha eelneva nõusolekuta?

Eelneva nõusolekuta võib reklaamteateid saata juhul, kui selleks on õigustatud huvi. Õigustatud huvi tõendamine on aga mõnevõrra keerulisem, kuna ettevõtja peab iga kord tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse – kas reklaami saatmise eesmärk on õiguspärane? See tuleb eelkõige kõne alla juhul, kui reklaamisaatja ja -saaja vahel on varasem kliendisuhe ja saadetud reklaam on sarnasele tootele.

Sellisel juhul ei tohi teha ristturundust, kus reklaamsõnumeid saadab järsku sarnase toodetevalikuga ettevõte, kellega inimesel varasemat kliendisuhet ei ole. Lisaks sellele saab ettevõte kliendi elektroonilised kontaktandmed seoses toote müügi või teenuse osutamisega. Sellisel juhul võib ettevõtjal olla õigustatud huvi teaadaannete saatmiseks.

Ettevõtja peab aga kindlaks tegema, et isikuandmeid on kasutatud proportsionaalselt ehk sellel on võimalikult väike mõju privaatsusele. Ettevõtjal peab olema põhjust arvata, et inimene tõenäoliselt ei ole vastu endale nende konkreetsete turundusteadete saatmisele. Eelmainitud alustel on võimalik saata otsereklaami, kuid mõlema puhul tuleb siiski pidada silmas eesmärki ja isikuandmete kasutamise vastavust nendele eesmärkidele. Samuti on vaja anda inimestele lihtne võimalus reklaamist loobumiseks.

Millal tuleb lõpetada reklaammeilide saatmine?

Mis on tähtis nii nõusolekuga kui ka nõusolekuta otseturustuse tegemisel, on inimese õigus loobuda sõnumite saamisest. Nõusolekut peab saama iga hetk tagasi võtta ning täpselt samamoodi peab nõusolekuta saadetavatest otseturustussõnumitest saama hõlpsasti loobuda.

Euroopa Komisjoni töögrupi hiljuti ilmunud juhiste kohaselt saab piisavalt lihtsaks loobumise viisiks lugeda eelkõige seda, kui nõusoleku andmine ja selle tagasivõtmine toimuvad samal viisil – näiteks meili teel linnukese klikkamise teel antud nõusoleku puhul ei saa eeldada, et inimene helistab nõusoleku tagasivõtmiseks reklaamisaatjale ja annab enda vastavast soovist teada.

Mõlemal juhul peavad reklaamisaatjad kirjeldama reklaamisaajale, kuidas ta saab loobuda reklaamsõnumitest ega tohi seda teha inimesele üleliia keeruliseks. Näiteks e-kirjades olev „Loobu tellimusest“ nupp on piisavalt selge ja lihtne võimalus otseturustusest loobumiseks, samas kui reklaamidest loobumiseks helistamine, eraldi e-kirja saatmine või muu sarnane toiming on andmesubjektile liiga koormav.

Nii reklaamist loobumise kui ka nõusoleku saamise ja õigustatud huvi kaalumisel tuleb eelkõige lähtuda põhimõttest, et inimesele peab üldreeglina jääma selge ja pidev kontroll selle üle, kes, kuidas ja millisel otstarbel tema isikuandmeid, sh nime ja kontaktandmeid, kasutab.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!

Uudiskiri
Privaatsustingimused
Signe Sillasoo
foundME.io tegevtoimetaja
Telefon: +372 55547426
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111
9c9f304-27.07.21-17:01