Ükssarvikute asemel vaja varsti vastupidavaid kaamleid
Tänase kriisi valguses peaksid start-up-maailmas ükssarvikud asenduma hoopis kaamlitega: „Sellistega, kes suudavad kõrbes pikalt kõndida, endale kühmu sisse kõvasti ressursse koguda ja pikalt vastu panna,“ viskas mõtte õhku Accelerate Estonia programmijuht Kai Isand Ülemiste City veebiseminaril „Start-up – uued võimalused, uued väljakutsed“.
Idufirmade jaoks on kriis uute võimaluste, aga ka keeruliste väljakutsete aeg. Veebiseminari käigus vaadati samm kaugemale ja arutleti selle üle, millised uued trendid on kriisi mõjul start-up-maailmas tekkinud ja millised ettevõtted võiksid kriisi enda kasuks pöörata. Lisaks võeti lähema vaatluse alla ja otsiti lahendusi idufirmade tänastele suurimatele väljakutsetele kriisis.
Vaja on eksporti, mitte lihtsalt start-up-ettevõtteid
Eesti Startupi Juhtide Klubi asepresidendi ja Topia tootejuhi Sten Tamkivi sõnul on 60 protsenti tehnoloogiaettevõtetest kärpinud kulusid, kuid idufirma suudab üldjuhul kriisis kiiresti suunda muuta ja sellega ennast välja päästa.
Lisaks tõdes ta, et eelkõige vajab Eesti tugevaid eksportijaid, mistõttu peaks ka riik ise nende tegutsemist soodustama. “Piltlikult võib öelda, et Eestil pole vaja start-up'e, vaid tugeva lisandväärtusega eksportijaid. Kuni raha pöörleb riigi sees, siis meie jõukus ei kasva. Järelikult on vaja tuua raha riiki sisse. Meil on vaja ka ettevõtteid, kes katsetaks, mis maailmas läbi lööb," lausus ta.
Roheteadustele hoog sisse
Startup Estonia juht Maarika Truu tõdes, et kuigi teise kvartali lõpus on näha selgemat seisu, siis juba praegu koondavad ettevõtted töötajaid, et ellu jääda. Lahendusena võiks tema sõnul vaadata laiemalt ringi, mis teemadel rahvusvaheliselt räägitakse, et neist kinni haarates luua nutikas teenus või toode, mida maailmas vaja.
"Mida võiks pikemas plaanis vaadata, on keskkonnakriis ja kliima mõjutuste leevendamine. Me oleme maailma tipus loodus- ja täppisteadustega, kuid millegipärast roheteadustes me täna maailma tipus ei ole. Vaja oleks tuua neid linke kokku ja seda enam, et meil on siin Põhjamaade näol lähiregioonis ka seda raha, mida tahetakse investeerida nendesse rohelistesse jätkusutlikesse võimalustesse," sõnas ta.
Riik võiks hakata investoriks
Insly juht Risto Rossar tõdes, et idufirmas on ta harjunud olema olukorras, kus raha saab otsa, kuid nüüd on korraga sellises olukorras väga palju ettevõtteid. "Meie jaoks pole praegune kriis midagi erilist, sest oleme umbes iga 18 kuu tagant sellises olukorras, et raha saab otsa. Start-up'i elus on sellised asjad üsna tavalised," nentis ta ja lisas, et praegu on investeeringud lükatud edasi, kuid tuludega tullakse nulli.
Rossar lausus, et tema näeks start-up'ide olukorra lahendusena fonde, mis aitaksid vajalikeks investeeringuteks raha koguda riigilt ja investoritelt korraga. "Inglismaal tehakse fonde, mis dubleerivad erainvestorite investeeringuid. See on väga õige lähenemine. Kui aktsionärid ise ei ole nõus mitte mingit raha sisse panema, siis miks peaks riik appi tulema? Näiteks, kui ettevõttel on vaja 50 miljonit, siis ta võtaks 25 erainvestoritelt ja riik paneks 25 juurde. Sellised meetmed töötaks nii Tallinki kui ka väikese start-up'i puhul. See teeks start-up'ide elu palju lihtsamaks ja võtaks otsustusõiguse riigi bürokraadi käest ära."
Lihtsam finantseering start-up-ettevõtetele
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ning Accelerate Estonia nõukogu liige Viljar Lubi tõdes, et iga kriis toob kaasa puhastumise. "Iduettevõtted on olulised, aga ma mõtlen majandusarengu peale tervikuna. Tegelikult Eesti majandusel hästi ei lähe ja halvem on alles ees. Mis positiivset, siis tegelikult iga majanduskriis toob kaasa teatud puhastumise turul," märkis ta.
Lubi sõnas, et idufirmade kasvu pidurdavad täna finantseerimisvõimalused, mida laiendades saaks ka ettevõtlust edendada. “Üks Eesti eripära on ka see, et Eestis on finantseerimine äärmiselt pankade keskne, samas kui suurematel turgudel on viise, kuidas raha saada, palju rohkem. Pankade menetlus on ka üsna aeganõudev ja seda peaks tegema lihtsamaks, et kui ka mingid ettevõtted kaovad ära, saavad teised kiiremini alustada”.
Seminaril astusid üles Startup Estonia juht Maarika Truu, Insly juht Risto Rossar, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ning Accelerate Estonia nõukogu liige Viljar Lubi, Eesti Startupi Juhtide Klubi asepresident ja Topia tootejuht Sten Tamkivi ning EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane. Seminari modereeris Accelerate Estonia programmijuht Kai Isand. Seminari saab järelvaadata SIIT.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!