Autor: foundME • 14. juuli 2020

Arendajate ja riigi koostöös loodav koroonaäpp jõuab kasutusse augustist

Eesti koroonaäppi peaks saama alla laadida alates 20. augustist.
Autor: Sotsiaalministeerium

Riik on koostöös 11 Eesti ettevõttega loomas niinimetatud koroonaäppi, mis aitab inimesel võimalikult kiiresti välja selgitada, kas ta on endale teadmata olnud lähikontaktis koroonaviirusesse nakatunuga.

Sotsiaalministeerium on koostöös ettevõtetega Mooncascade, Cybernetica, Icefire, Fujitsu Estonia, Guardtime, Iglu, Mobi Lab, Velvet, FOB Solutions, Heisi IT OÜ ja ASA Quality Services OÜ loonud ühise meeskonna, mis arendab välja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud mobiiliäpi.

FoundME.io toetajad:

Äppi kasutades saavad inimesed panustada sellesse, et Eestis nakkuste arv väheneks ja elu ei oleks järgmise haigestumislaine ajal niivõrd häiritud, sõnas sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit Tohver.

Eesti koroonaäppi peaks saama alla laadida alates 20. augustist Play Store`i ja App Store`i kaudu. Äpile arenduste ja turvatestide tegemiseks on planeeritud eelarvesse 42 000 eurot. Iga-aastane halduskulu on hinnanguliselt 25 000 eurot, öeldi ERR-ile sotsiaalministeeriumist.

Koroonaviiruse eripära on see, et ta levib ka siis, kui inimene ei tunne end haigena. Ligi pool (44%) nakatumistest võib aset leida mõni päev enne sümptomite teket. Seetõttu on viiruse leviku tõkestamiseks lähikontaktsete tuvastamine ja teavitamine kriitiline. "Teisisõnu soovime teavitada võimalikust nakkusohust inimesi, kes võivad olla nakatunud, aga neil veel sümptomeid ei ole – kui nad jäävad õigeaegselt koju ja jälgivad oma tervist, on viirus(t)el raske edasi levida," sõnas Tohver.

Telefonid asuvad andmeid vahetama

Lähikontaktsete teavitamine algas Eestis juba nakkuspuhangu alguspäevil. Traditsiooniline kontaktijälgimine sõltub nakatunu mälust: telefoniintervjuu käigus püüab inimene meenutada, kus ta on käinud ja kellega kokku puutunud – seda ka ajal, mil tal sümptomeid veel polnud. Seetõttu on väga keeruline meenutada näiteks inimest, kes istus ta kõrval bussis. Vahel läheb mõni vahejuhtum või kokkupuude üldse meelest – äpp saab abiks olla, jättes anonüümselt ja krüpteeritult telefoni mälusse kõik kokkupuuted teiste äpi kasutajatega, selgitas Tohver.

"Oleme kriisi algusest jälginud ka teiste riikide kogemust koroonaviiruse vastu võitlemisel. Esimeste seas võttis äpi kasutusele Singapur. Küll aga nende lahenduse puhul laekus ka riigile info, kes lähikontaktsed on – see ilmselgelt riivas inimeste privaatsust ning seda Eesti oma lahendusega soovib vältida. Lisaks tuli Singapuri rakendusel ilmsiks teisigi murekohti: näiteks Apple telefonidel ei töötanud äpp taustal – st telefoni lukustades rakendus edasi enam ei töötanud," toonitas Tohver.

Ei Eestis loodav äpp, äpi kasutaja ega äpi tootja saa kunagi teada, kes olid need inimesed, kellega lähikontaktis oldi. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades omavahel koode, mis ei ütle äpi kasutajate kohta midagi. Telefon hindab signaalitugevuse järgi, kas inimesega puututi kokku piisavalt kaua (vähemalt 15 minutit) ja piisavalt lähedalt (vähem kui kaks meetrit).

Kui mõni äpi kasutaja haigestub, märgib ta end, st oma koodi, nakatunuks ning teiste kasutajate telefonid – kes on selle koodi meelde jätnud – teavitavad oma kasutajaid võimalikust lähikontaktist. Nii suudabki äpp teavitada ka neid inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teadagi. "Äpi kaudu ei laeku riigile mingisugust infot lähikontaktsete identiteedi kohta. Lähikontaktne saab ainult teavituse, et ta peaks koju jääma ja oma tervist jälgima – siin on oluline roll ka inimeste enda vastutustundel," rõhutas Tohver.

Koroonaäpi arendamisega jõutakse peagi lõpule

Koroonaäpi valmimisega ei kiirustata, kuna see peab olema turvaline, inimeste privaatsust austav, ohutu ja töökindel. "Ühe äpi loomiseks on vaja läbida mitu etappi. Kõik algab sellest, et paika panna, mida see rakendus tegema peab, mis ülesandeid ja eesmärki ta täidab ja mida selle töös hoidmine nõuab. Järgmisena tuleb tagada, et rakendus oleks kooskõlas kehtivate seaduste ja nõuetega.

Kõige eelneva järel on võimalik hakata ehitama äppi ennast, mis omakorda koosneb mitmest etapist. Viimaks tuleb valmis toodet testida ja lõpuks ka kasutusele võtta. Lisaks on tähtis rahvusvaheline koostöö, et äpp kohalduks vajadusel ka teiste riikide lahendustega," selgitas Tohver.

"Ettevõtte Cybernetica soovitusel asusime uurima ühte Euroopa äppi, mida vedas eest ühendus DP3T (decentralized privacy preserving proximity tracing). DP3T tegi tihedat koostööd Apple’i ja Google’iga, et lahendada mitmeid tehnilisi probleeme ning pani väga palju rõhku inimeste privaatsusele ja turvalisusele," sõnas Tohver. Peagi ilmnes tema sõnul, et nii Apple kui ka Google plaanivad edasi töötada eelkõige nende äppidega, mille fookuses on kasutajate privaatsus ja turvalisus, sh Eestis loodav äpp.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!

Uudiskiri
Privaatsustingimused
Signe Sillasoo
foundME.io tegevtoimetaja
Telefon: +372 55547426
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111
05cea95-01.07.21-10:21