Autor: foundME • 29. juuli 2020

Riigikontrolli kriitika: e-residendiks saavad ka kriminaalid ja ärikeeluga inimesed

Autor: Andras Kralla/Äripäev

Riigikontrolli hinnangul on e-residentsuse programmi tulud hakanud esimese viie tegevusaasta lõpuks ületama kulusid, samas on kontrollisüsteemid puudulikud, sest programmis osalevad kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalased, selgus värskest auditist.

E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter tõrjub riigikontrolli auditis esitatud süüdistusi, leides, et kuna pikaleveninud protsessiga auditi materjalid on vananenud, on paljud kitsaskohad juba lahenduse leidnud või töös.

Meie partnerite lood:
kõik Hedman Partnersi lood

Riigikontrolli auditi järgi ületavad e-residentsuse programmi tulud kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid 95% tuludest maksab 6% ettevõtteid. Seega sõltub programmi kaudu saadav tulu väikesest hulgast ettevõtetest.

"E-residentsuse programm on toonud Eesti ärimaastikule eelkõige uusi ettevõtjaid, kelle ettevõtete makstud maksud on aidanud programmi kasumisse viia. Samas pole programmi eest vastutaval Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse meeskonnal ega ühelgi teisel asutusel järjepidevat ja ühetaolist ülevaadet programmi kogutuludest ega -kuludest. Seetõttu on keerulisem teha teadlikke otsuseid programmi juhtimisel," seisab auditis.

Riigikontroll jõudis järeldusele, et eel- ja järelkontroll ei kindlusta, et e-residentsuse programmis osalevad õiguskuulekad välismaalased. Selgus, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) on e-residendi digi-ID välja andnud välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus.

Samuti on PPA jätnud kehtetuks tunnistamata digi-ID mõnedel e-residentidel, kes on dokumendi kehtivuse ajal Eestis toime pannud kuriteo. PPA sõnul on üheks põhjuseks see, et puuduvad IT-lahendused, mis võimaldaksid teha masspäringuid karistusregistrisse ning välja selgitada Eestis süüdi mõistetud välismaalased. Välisriigis süüdi mõistetud isikute tuvastamiseks puuduvad PPA-l haldusmenetluses võimalused, kui info ei ole kantud rahvusvahelistesse andmebaasidesse.

Riigikontroll leidis, et eel- ja järelkontroll ei kaitse Eesti ettevõtjaid ärikeeluga e-residentide eest. PPA on välja andnud digi-ID neile välismaalastele ning jätnud kehtetuks tunnistamata dokumendi neil e-residentidel, kellel on välismaal kehtiv ärikeeld. Tulemusena tegutsevad ärikeeluga e-residendid Eesti ettevõtetes juhatuse liikmena.

Puudulik info e-residentie tausta kohta

PPA sõnul ei saa teha järelkontrolli käigus Soome ärikeeldude kohta masspäringut vajalike IT-lahenduste puudumise tõttu. Teiste riikidega puudub ärikeeldude valdkonnas andmevahetus.

Maksu- ja Tolliameti selgituste kohaselt puuduvad neil vahendid ja võimalused, et hinnata isiku maksukäitumist, sh ärikeelu saamist välismaal, mistõttu piirdutakse päringute tegemisega Eesti andmebaasidesse. Samas ei ole enamik e-residentidest Eestis käinud ega siin ettevõtlusega tegelenud. Seega ei piisa ainult Eesti andmebaaside kasutamisest, et hinnata taotlejate ja e-residentide maksude ja ettevõtlusega seotud õiguskuulekust, seisab auditis.

Riigikontroll märkis, et e-residendi digi-ID väljaandmisel puudub kohustus, et välismaalane hakkaks panustama Eesti majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri. Samuti ei sõltu digi-ID pikendamine sellest, kas välismaalane on panustanud Eestisse või mitte.

Eestisse panustamise kohustuse kehtestamine võimaldaks riigikontrolli meelest tagada, et e-residentide tegevus on kooskõlas digi-ID väljaandmise eesmärgiga. Teisisõnu võimaldaks see digi-ID väljaandmisel, järelkontrollis ja pikendamisel hinnata, kas e-residendi tegevus soodustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Riigkontroll tõi esile, et e-residentsuse programmi tõttu tehtud seadusemuudatus on võimendanud mainekahju riski Eestile. Nimelt tehti e-residentsuse programmi tõttu äriseadustikus muudatus, mis võimaldas ettevõtte juhatusel asuda välismaal. Koosmõjus virtuaalvääringute teenuseosutajate tegevuslubade taotlemise puudulike nõuetega tekkis olukord, mille tulemusena asutati hulk Eesti ettevõtteid, mis tegutsesid välismaal ja kellele Eesti andis tegevusloa alal, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on rahapesu andmebüroo hinnangul suur.

PPA-l polnud võimalik nende ettevõtete üle välismaal asumise tõttu järelevalvet teha. Kuigi enam ei ole virtuaalvääringute teenusepakkuja juhatusel lubatud paikneda välismaal, oli selline võimalus olemas kaks aastat. Juhul kui Eesti tegevusloaga virtuaalvääringute teenusepakkujad panid toime pettusi ning need tulevad avalikuks, võib see kahjustada Eesti mainet.

Riigikontrolli auditis seisab, et e-residentidele on teenused üldjuhul kättesaadavad, kuid erandiks on pangateenuste kasutamine. E-residentide hinnangul ei ole neil olulisi probleeme avalike e-teenuste ega erasektori teenuste leidmisel ning enamik e-residente (90%) on nendega rahul. Samas on e-residentide hinnangul oluliseks kitsaskohaks ebapiisav võimalus kasutada pangateenuseid. Näiteks sulgevad pangad e-residentide kontosid ning uutel e-residentidel on keeruline Eestis pangakontot avada.

Peamine põhjus, miks pangad konto avamisest keelduvad, on see, et puudub kindlus, kas e-residendid ja nende ettevõtted asuvad tegutsema Eestis. Juhul kui äritegevus toimub teises riigis, ei võimalda see pankadel e-residentide tegevust vajalikul määral kontrollida ega tagada, et pangakontot kasutatakse ainult tegevuseks, mis on seadusega kooskõlas. Kui ettevõtte tegevusel oleks seos Eestiga, vähendaks see ka pankade riske.

Selgus, et digi-ID-d on pikendanud vähesed e-residendid, kellel on olnud selleks võimalus. Digi-ID-d on pikendanud iga kümnes e-resident (ligi 1900 e-residenti), kelle digi-ID kaardi kehtivus on lõppenud. E-residentide seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt põhjendasid e-residendid mittepikendamist asjaoluga, et e-residentsuse programm ei vastanud nende ootustele. Enim nimetati probleeme seoses pangakonto avamisega.

Riigikontrolli peamised soovitused

Riigikontroll soovitas kaaluda e-residentsuse taotlejate ja e-residentide puhul pööratud tõendamiskohustuse senisest rohkemat kasutamist. Selle rakendamisel paluda esitada taotlemisel ja vajaduse korral ka järelkontrollis tõendid kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeelu puudumise kohta.

Teine soovitus on seada e-residendi digi-ID väljaandmise eelduseks, et välismaalane hakkab soodustama Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, ning kontrollida Eestisse panustamist hiljemalt digi-ID pikendamisel, vajaduse korral ka järelkontrollis.

Samuti soovitab riigikontroll tagada PPA-le e-residentsuse programmi kontrollitoimingute tõhusamaks tegemiseks IT-lahendused, mis võimaldaks teha masspäringuid vajalikesse registritesse (nt karistusregister).

Riigikontrolli meelest on vajalik pidada järjepidevat, ühetaolist ja võimalikult täpse meetodiga ülevaadet e-residentsuse programmi kogukuludest ja -tuludest, et EASi e-residentsuse meeskond ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saaksid teha teadlikke otsuseid programmi juhtimisel.

Ühtlasi on kontrolli hinnangul vajalik selgitada e-residentsuse programmi turunduse käigus ning digi-ID taotlemise protsessi alguses (nt digi-ID taotlemise ankeedis) ettevõtlusega alustamise ja pangakonto saamise tingimusi Eestis.

Riigikontroll märgib auditis, et siseminister ja justiitsminister nõustusid vajadusega tagada PPA-le vajalikud IT-lahendused, mis võimaldaks teha masspäringuid vajalikesse registritesse. PPA peadirektor juhtis tähelepanu, et masspäringute tegemist raskendavad ka haldusmenetlusest tulenevad piirangud. Ühtlasi on peadirektori kinnitusel iseäranis keeruline saada andmeid kolmandatest riikidest pärit isikute kohta. Ühe lahendusena näeb PPA peadirektor poliitilist otsust, mille kohaselt pakutaks e-residentsust vaid riikides, millega Eestil on olemas justiits- ja julgeolekualane koostöö.

Siseminister Mart Helme selgitas, et ei pea vajalikuks seada e-residendi digi-ID väljaandmisel kohustuseks panustada Eestisse ning hinnata ja kontrollida seda panust digi-ID pikendamisel.

PPA peadirektor Elmar Vaher nõustus, et karistuse ja ärikeelu puudumise tõendi nõudmine aitab kaasa riskide maandamisele, kuid lisas, et nende tõendite õigsuses on keeruline veenduda.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister nõustus, et parimate juhtimisotsuste huvides on oluline e-residentsuse programmi kulude ja tulude järjepidev, ühetaoline ja täpne arvestus. Samuti nõustus minister, et tähtis on adekvaatselt selgitada e-residentsuse taotlejatele Eestis pangakonto avamise tingimusi ning arvestada sellega programmi turunduses.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!

Uudiskiri
Privaatsustingimused
Signe Sillasoo
foundME.io tegevtoimetaja
Telefon: +372 55547426
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111
54c08b9-07.05.21-08:40