Pilliroost joogikõrte tootja Suckõrs sihib automatiseeritud tootmise ja digilahenduste toel ka aina suuremate tootmisvõimsuste suunas.
- Tööstushäkatonil mullu esikoha võitnud Suckõrs meeskond. Foto: Suckõrs
Suckõrsi materjalitehnoloogi ja partneri Sander Õuna sõnul oli aastatagune mõte jõuda masinaehituseni, mis võimaldaks esimesed protsessid automaatikaga tootlikumaks muuta.
„Koos oma partneri, GlobalReaderiga, hakkasime häkil (tööstushäkaton - toim) otsima võimalusi pilliroost joogikõrte toorikute automaatseks lõikamiseks. Probleem oli keerukas eelkõige pilliroo kui loodusliku tooraine varieeruvuse pärast. Tahtsime leida automaatselt üles taime jätkukohad, mis tuleb välja lõigata ja hinnata ka jätkude vahelise ala pikkust optimaalse pikkusega kõrre lõikamiseks,“ kirjeldas Õun.
Praegu tegeleb ettevõte tööstushäkil loodud lahenduse edasiarenduse ning vajalike masinate arendus- ja ehitustegevustega. Õun usub, et juba lähitulevikus võimaldab häkil välja töötatud lahendus lõigata pilliroost joogikõrte toorikuid automaatselt ja seeläbi oluliselt kasvatada tootmismahte. Automaatsem tootmine võimaldab toodet valmistada parema hinnaga ja avab seeläbi tee ka suuremate vajadustega klientideni.
Tööstushäkk on EASi ja Civitta Eesti AS koostöös korraldatud kolmepäevane häkatoni formaadis üritus, kus tööstusettevõtete ja IT-ettevõtete esindajad saavad mentorite toel arendada tööstusvaldkonnas märgatud väljakutsetele digitaalseid ja automaatseid lahendusi.
Paralleelselt tootmise arendamisega testib Suckõrs lisaks kõrtele mitmeid täielikult looduslikke materjale, mida tarbekaupade tootmises rakendama hakata.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri
SIIT!
Seotud lood
Tudengivormelitega aastaid kätt harjutanud VOK ettevõtte tegijad on äsja välja tulnud esimese uue põlvkonna elektrirattaga, mille demomudel juba liigub Tallinnas.
Koroonakriis tõi rohetehnoloogia valdkonna idufirmadesse suunamuutusi ja puhastust, aga ka palju uusi ideid, räägiti tänases Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech".
Kas ja kuidas on võimalik lahendada koroonakriisis eriti hoogustundud pakisaatmist jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult, räägivad Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates Cleantech lambavillast pakkematerjali tootva idufirma Woola tegevjuht Anna-Liisa Palatu ja Omniva vastutustundlikkuse juht Kristina Seema.
Rohetehnoloogiate, tervisetehnoloogiate, IKT ja tööstuse arendamisega tegelevate ettevõtete koostööprojektidesse süstis Eesti ja Norra koostööprogramm Green ICT 12 miljonit eurot. Kokku sai toetust 26 ettevõtet, nende seas ka taastuvenergia tootja Sunly OÜ.
Mainor Ülemiste AS ja Europark käivitasid Ülemiste City’s uudse tehnoloogiaga parkimislahenduse, mis kärbib tühjade parkimiskohtade arvu 30% ning säästab sellega nii linnaruumi, elanike tervist kui raha. Europarki juhi sõnul saab süsteemi laiendada kogu Tallinnale.
Hetkel kuum