Digiallkirjaga seotud ärimured saavad peagi lahenduse
Saates "Triniti eetris" räägime digiallkirjadest ja nendega kaasnevatest juriidilistest takistustest äri ajamisel. Probleem on selles, et Eestis kasutatav digiallkiri on tugevam kui see, mida Euroopas enamasti nõutakse.
Digiallkirja andmine on saanud eestlastele nii igapäevaseks toiminguks, et tihti seda isegi ei teadvustata. Näiteks pangaülekande tegemisel ja Smart-ID abil PIN 2 numbrit sisestades antakse digiallkiri. Foto: Raul Mee
Kuigi juba viis aastat tagasi võeti vastu Euroopa määrus, mis peaks digiallkirjade usaldustasemed ühtlustama, on endiselt piiriülese äri ajamisel mitmeid takistusi. Silmapiiril paistab siiski üks lahendus ning saatekülalise Margus Pala arvates on 2026. aastaks digiallkirjade tasemed üle maailma ühtlustunud.
foundME idusektori arvamusliidrite küsitlusele vastajate sõnul võiks riigi ja omavalitsuste fookus minna esmajärjekorras tööjõu- ja hariduskriisi lahendamisele, tähelepanu vajaksid aga ka idufirmade maksustamise, platvormitöö korraldamise, digiallkirja ja keskkonnaga seotud küsimused.
Tehnoloogiaettevõtte Veriff avaldatud 2020. aasta globaalsest raportist online-identiteedipettuste kohta selgub, et koos üldise digitaalse aktiivsuse kasvuga on tõusujoones liikunud ka identiteedipettused.
Uuringufirma Norstat äsja ilmunud uuringust ilmneb kõrge toetus e-residentsusele Eesti inimeste seas. E-residentsust peab Eestile kasulikuks 80% kohalikest elanikest, mis tähistab sel kuul 7-aastaseks saanud programmi ajaloo suurimat toetust Eestis.
Eesti IT-ettevõtetel tekkis võimalus müüa oma tooteid ja teenuseid riigile, millel on tohutud ressursid ning soov arendada kiiresti e-riigi lahendusi ning selle teostamiseks vaatavad nad just Eesti tehnoloogiakogukonna poole.
Sõidukit parkima asudes on kõikide autojuhtide soov see, et protsess võimalikult kiire, mugav ja lihtne oleks. EuroParki äpi lepinguline teenus just selline ongi – see optimeerib ettevõtte parkimisprotsesse, säästab aega ning ressursse.