INTERVJUU: 200 miljoni edukaks kaasamiseks oli aeg 'tõeliselt keeruline'
Marek Kiisa on külaliseks 4. oktoobril FoundME Lab vestlusõhtul. Registreeri selle lingi kaudu.
Kui keeruline oli kokku panna 200 miljoni euro suurust fondi praegusel ajal kui räägitakse, et isegi fondide kaasamine väga lihtne ei ole?
Ajastus oli tõeliselt keeruline, aga meie kasuks rääkis see, et esimese fondi tulemus on väga hea. Ka hindade korrigeerimise järel on esimene fond väga edukas.
Kindlasti see on üks parameeter ja teine on kindlasti ka see, et me oleme nagu niššifond selles mõttes, et me katame Põhja-Euroopat ja rohkem süvatehnoloogia, ehk siis selle ingliskeelse sõnaga deeptech nurga alt ja siis ka kliima nurga alt. Need on need kaks märksõna, mis on kõigi fookuses ja kõigi investorite fookuses lähitulevikus.
Ja kui me nüüd läheme natukene samm-sammult edasi, siis on hästi huvitav olukord tekkinud just sellel süvatehnoloogia maastikul. Omal ajal, kui ma oma insenerikraadi võtsin, siis süvatehnoloogia välp oli kuskil 20-25 aastat, aga nüüd, tänu väga suures osas digitalitseerumisele ja ka tehisintellekti ja muude tööriistade kiirele arengule on siis seesama süvatehnoloogia välp läinud tsirka 7 või 10 aasta vahele, mis tähendab, et sellist tüüpi ettevõtted muutuvad siis hästi huvitavaks riskikapitalile fondidele.
Kõik räägivad süvatehnoloogiast täna. Ega see asi nagu natuke üle võlli ei ole minemas?
Kui me vaatame nagu deeptechi, ütleme fusiooni tehnoloogiaid või midagi sellist, siis see on ikkagi nagu väga-väga süvatehnoloogia. Aga ma ei välistaks täna, neid süvatehnoloogiaid, mida saab kiiremini rakendada ja mida saab patenteerida või mingit moodi seda IP-d kaitsta.
Ma ei oskagi öelda, kas tehisintellektiga on nüüd nagu buum, eks ta loomulikult läheb sellise tohutu kiirusega ja hokikepina üles. Aga masinõpe, seda on pool sajandit juba tehtud. Mina tegin oma magistrikraadi kasutades närvivõrgustikku 1995. aastal. Ütleme, et täna on kõik kiirenenud, jah, me saame tunduvalt rohkem tehtud.
Eelmisel nädalal avaldati Vilniuses Baltic Deep Tech raport mis väitis, et eelmine aasta Balti regiooni VC investeeringutest läks 92 protsenti deeptechi ja AIsse. See 92 protsenti ilmselt peab sisaldama ka seda kui mõne startup'i turundusosakond kasutab AId turundustekstide loomiseks, sest muidu see ei ole usutav.
Hästi palju on nii-öelda riistvara ja tarkvara fusiooni. Juba mõnda aega on ütelus, et mingi hetk tarkvara võtab kogu maailma üle. Füüsiliselt ei saa tarkvara üle võtta kui ta ei ole integreeritud riistvaraga. Mis tähendab, et nii-öelda tükid lähevad kokku.
Kui me vaatame, et meil on, on fond number ühes pooled investeeringud tehtud nii-öelda liikumise tuleviku siis e-mobility suunas. Ütleme üks konkreetne näide Kognic. Omal ajal Rootsist tulid turvavööd ja siis ABS-pidureid. Nüüd siis Kognic on siis jutumärkides silmaarst isesõitvatele autodele.
'Silmaarst isesõitvatele autodele' kõlab nagu pealkiri mis kutsub lugema, aga räägi kahe sõnaga uue fondi investeerimisstrateegiast või loogikast. Millistesse ettevõtetesse? Kui suured investeeringud?
Esimese investeeringu suurus on kuskil tsirka 3-5 miljoni vahel. Seda me tegime ka esimeses fondis, aga fond on suurem sellepärast, et just olla pikemalt kaasas nendes ettevõtetes ja olla siis sügavamate taskutega fond. Mis tähendab, et, et ja kui me just rääkisime süvatehnoloogia tsüklitest, siis oleks seda võimekust pikemalt kaasas olla.
Ja geograafiliselt?
Jätkuvalt Skandinaavia ja Baltikum, mida me kutsume hellitavalt New Nordicuks. Ja siis Madalmaad on kaasas nüüd ja Inglismaa.
Kuidas tiim?
Tiim kasvab. Me oleme alguses alustanud kaheksa inimesega, sellele on nüüd tänaseks lisandunud veel kaks tugevat ja head kandidaati ja jagame siis tiimi nii, et tsirka viis inimest hakkab olema Londoni kontoris ja siis viis inimest Stockholmi kontoris.
Ka teie kolite?
Domineerivalt oleme nendes punktides. Selles suhtes on jah, suhteliselt palju reisimist, aga heade ettevõtete leidmine ongi selline, ongi vaja igal pool kohal olla.
Hetkel puhkad Aafrikas või otsid häid ettevõtteid?
Ma olen Kauffman Fellowsi konverentsil. See organisatsioon ühendab endas 800 riskikapitalisti üle maailma. See on kaheaastane kursus Silicon Valleys, mille ma käisin läbi 2014 kuni 2016 ja mis andis mulle oskused ja julguse ütleme siis riskikapitalifonde kokku panna. Et see korraldab iga aasta konverentsi oma oma liikmetele, mis see aasta on Nairobis Keenias.
Kuidas paigutada fond Eesti investeerimismaastikule? Asutajate hulgas on kaks eestlast, aga tegelikult on ju nagu Jaapani fond või Jaapani rahad, mida investeeritakse üle kogu Põhja-Euroopa. Mis on Eesti roll?
Täpselt, see on Põhja-Euroopa fond, kus domineerivad investorid tulevad Jaapanist. Meil on hästi hea meel tervitada, et Swedpanga pensionifondid on kaasas selles fondis. Ühtepidi see, et kaks partnerit on, on eestlased, see on nagu, ma ei taha sõna ime kasutada, aga, aga noh, lihtsalt see on....
Ebatavaline?
Ebatavaline, aga loomulikult meie südamed on Eesti startup kogukonnaga ju väga tihedalt seotud ja me oleme Kood/Jõhvi juures Raineriga, see on nagu see on Eesti startup, kogukonnaliikumine ja kool.
Eestlased on väga tublid ettevõtjad, väga tublid asutajad. Esimeses fondis kolmandik investeeringuid tuleb Eestist ja me oleme väga uhked nende ettevõtete üle ja et meil on õnnestunud sinna sisse saada.