Idufirmad kasutavad laialdaselt aktsiaoptsioone, kuid enne töötajatega lepingu sõlmimist on hea mõelda, mis mõju avaldavad need kokkulepped raamatupidamisele.

- Aastaaruandes avalikustatava info maht sõltub sellest, millist aruandlusraamistikku ettevõte kasutab, selgitab KPMG Baltics OÜ vandeaudiitor ja raamatupidamisnõustaja Age Peterson.
- Foto: KPMG Baltics
Nimelt toob optsioonide kasutamine kaasa teatavad kohustused ja nõuded, mida ettevõtted peavad täitma,
kirjutas raamatupidaja.ee.
Muuhulgas tuleb silmas pidada, et raamatupidamises peab siis kajastama aktsiaoptsioonide kulu, mille suurus ja kajastamise muster sõltub lepingu tingimustest. Samuti suureneb ettevõtte majandusaasta aruandes avalikustatava info maht.
Kõige tavalisem Eesti firmades kasutusel olev optsioon on osalusoptsioon, mis annab töötajatele pärast teatud aja möödumist õiguse omandada ettevõttes osalus. Eesti maksude tõttu on väljateenimisperiood (vesting) tavaliselt kolm aastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks ettevõttes Bolt sõltub optsioonide hulk töötaja ametikohast. Bolti majandusaasta aruandes on kirjas, et 25% optsioonidest saab töötaja esimese tööaasta lõpus ning ülejäänud 75% kolme aasta jooksul.
Aktsiapõhiseid makseid käsitlevad standardid on olemuselt tehnilised ja keerulised. Seepärast on aktsiaoptsioonide raamatupidamisliku kajastamise analüüsimisel abiks struktureeritud lähenemise kasutamine.
Järgneval joonisel on näha neljasammuline mudel, mida saab kasutada baasiks raamatupidamisliku kajastamise analüüsimisel:
Eeltoodud nelja sammu täpsemaid kirjeldusi, samuti nõuannet aruandlusraamistikku valimiseks,
loe teemaveebist raamatupidaja.ee.
Seotud lood
Cybernetica vanemteadur Liina Kamm ja SoftComply tegevjuht Marion Lepmets avavad, millest põnevast räägitakse parasjagu kõige rohkem küberturbe ja tehisintellekti valdkonnas. Idufirmadel on suurte tegijate kõrval mitu trumpi. Neid kõrva taha pannes tasub kindlasti osa võtta juulis toimuvast Küberkiirendist.