Andmekaitseidu juht lükkab ümber tehisintellekti määruse tekitatud müüdid
Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (AI Act) on maailma esimene terviklik regulatsioon, mille eesmärk on muuta tehisintellekti kasutamine turvaliseks, vastutustundlikuks ja inimese põhiõigusi austavaks. Kuigi eesmärk on õilis, on määrusega seotud palju teadmatust, mitmeid hirme ja müüte.
Seotud lood
Alates 2. augustist peavad üldotstarbelised tehisintellekti süsteemid, nagu ChatGPT-laadsed mudelid, vastama Euroopa Liidu läbipaistvusnõuetele. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd selgitab, et kuigi trahve kohe ei tule, algab ettevõtete jaoks uus aruandlusperiood, milleks tuleks hakata valmistuma kohe.
Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest küsimustest. Uurime, kellele kuulub AI loodu ja kas me võime üldse õiguslikult rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka kohtukaasustest ning Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt.
Esimesel poolaastal määrati ettevõtetele rekordilised trahvid isikuandmete kaitse reeglite rikkumise eest– viie olulisema trahvi kogusumma ületas vaid kuue kuuga 3 miljardit eurot, tõdeb andmekaitseidu GDPR Register ülevaade.
Andmekaitse valdkonnas tegutsev Eesti iduettevõte töötas välja Euroopas unikaalse tehisintellektil põhineva lahenduse.
Iga idu saab alguse ideest. Aga esimene asi, mida teised märkavad, pole sinu pitch deck ega MVP – vaid domeen. See on sinu startup’i esimene pitch. See on see, millega astud oma tiimi ette Slackis, jagad ideed angel investorile LinkedInis või paned selle Product Huntis avalikuks. Kui domeen kõlab nõrgalt, kõlab nõrgalt ka idee.
Enimloetud
4
6
Palutakse tuleviku tarbeks Eestist rohkem nimesid saata!
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi FoundMe esilehele
