- aripaev.ee
- ituudised.ee
- bestmarketing.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kaubandus.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
- ST
Summeeritud tööaeg – mida peab teadma tööandja?
Summeeritud tööaeg tähendab sisuliselt seda, et tööaeg ei ole igapäevaselt või -nädalaselt sama, vaid jaotub arvestusperioodil ebaregulaarselt, langedes muuhulgas ka näiteks riigipühadele või nädalavahetusele, selgitab Hedman Partners advokaadibüroo jurist Johanna Rähn. Summeeritud tööaeg on ennekõike levinud graafikuga töö puhul, kuivõrd graafiku alusel võib juba töö iseloomust tulenevalt töökoormus päevade ning nädalate lõikes mõnevõrra kõikuda.
Oluline on, et töötaja saaks enda normtunnid täis arvestusperioodi jooksul, milleks on maksimaalselt neli kuud. Samal ajal tuleb ka silmas pidada, et töötaja saaks kasutada endale seadusega ette nähtud igapäevast ning iganädalast puhkeaega.
Tööandja teavitamiskohustused
Summeeritud tööaja arvestuse kasutamine on oluline tingimus, mis peab kindlasti sisalduma kirjalikus töölepingus. Sellekohase kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et töötaja täidab tööülesandeid argipäeviti, kokku 40 tundi nädalas.
Lisaks on tööandja kohustatud töölepingu sõlmimisel töötajale teatavaks tegema summeerimisperioodi, töögraafiku perioodi ning millisel ajal ja viisil toimub töögraafikust etteteatamine. See teavitus ei pea tingimata olema osa kirjalikust töölepingust, vaid võib olla muul moel töötajale teatavaks tehtud.
Siiski on soovitatav, et tööandja annab tingimustest teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et hilisema vaidluse korral hõlpsamalt tõendada teavitamiskohustuse täitmist. Näiteks oleks sobilik töögraafiku ja sellega tutvumise kohta käiv teave kirja panna töökorralduse reeglitesse.
Kindlat reeglit töögraafikust etteteatamise aja osas ei ole ning tööandja peab siin lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Arvestades ka töö iseloomu, peab tööandja andma töögraafikust töötajatele teada võimalikult vara, et töötajatel oleks võimalik enda töö- ja eraelu korraldada.
Näiteks ei saa pidada mõistlikuks seda, kui töögraafik pannakse üles iga kuu esimesel päeval jooksva kuu kohta. Praktikas on leitud, et mõistlik on töötajatele töögraafikust teada antud vähemalt 10 kalendripäeva enne järgmise graafikuperioodi algust. Juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava saab vajadusel muuta üksnes kokkuleppel töötajaga.
Puhkeaeg ja summeeritud tööaeg
Summeeritud tööajal jaotub tööaeg ebaühtlaselt, mistõttu võib juhtuda, et töötajal satub ühe nädala peale mitu järjestikust pikka vahetust. Seejuures tuleb siiski tagada, et töötajale jääks piisav järjestikune puhkeaeg ning et töötunde ei kuhjuks ühele nädalale liiga palju.
Summeeritud tööajaga töötajale peab igapäevast puhkeaega jääma vähemalt 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul. Iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta peab töötajale jääma 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Töötaja keskmine iganädalane tööaeg arvestusperioodi jooksul ei tohi reeglina ületada 48 tundi. Seega võib töötajal küll olla suurema koormusega töönädalaid, kuid need peavad vahelduma väiksema koormusega nädalatega.
Alatunnid ja ületunnid
Tööandja kohustus on pidada tööaja arvestust, märkides töötaja tegelikult töötatud tunnid näiteks tööajatabelisse. Tööandja ei saa tööaja arvestuse pidamise kohustust panna töötajale. Kui aga tööandja tööaja arvestust ei pea, siis võib töövaidluse korral töötaja enda arvestus tõendada töötaja nõudeid tööandja vastu.
Summeeritud tööaja kasutamisel peab tööandja tagama, et arvestusperioodi lõpuks vastaks tegelik tööaeg ja teenitud töötasu lepingus kokkulepitud tööajale ja töötasule. Olukorras, kus tööandja ei ole töötajale taganud normtunde ehk tööandjast tulenevalt on tekkinud alatunnid, on tööandja kohustatud alatunnid töötajale hüvitama, makstes nende eest töötajale keskmist töötasu.
Arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega ületav töö on ületunnitöö, mille tööandja peab töötajale hüvitama eelduslikult ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja võimaldamisega esimesel võimalusel uue arvestusperioodi algul.
Ületundide eest antav vaba aeg on soovitatav märkida ka töögraafikusse. Juhul, kui pooled on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, tasub tööandja ületundide eest 1,5-kordset töötasu ehk maksab ületundide eest juurde 0,5-kordselt, arvestades et ühekordselt on need juba hüvitatud.
Teatud juhtudel tuleb ala- ja ületundide arvestamiseks töötaja tööaega korrigeerida, sest tööandja ei või nõuda töötajalt töövõimetuslehe või puhkuse aega jäävate töötundide tasatöötamist.
Täistööajaga töötava töötaja tööaega arvestusperioodil vähendatakse töölt eemal viibitud kalendaarsete tööpäevade arvu või töötundide võrra vastavalt töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajale.
Kokkuvõttes on summeeritud tööaja kohaldamiseks oluline, et tööandja on selles töötajaga kokku leppinud, koostanud töögraafiku ning selle töötajale varakult kättesaadavaks teinud, et anda töötajatele mõistlik võimalus enda eraelu korraldamiseks.
Lisaks sellele tuleb tööandjal pidada tööaja arvestust ning töögraafiku koostamisel olla tähelepanelik, et vältida ala- ja ületunde ning töö- ja puhkeaja nõudete rikkumist.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Seotud lood
Tänapäeval pakub pea iga iduettevõtja oma töötajatele optsiooniprogramme. Kui start-up’i tegevuse algusaegadel kas ei ole üldse võimalik töötajale palka maksta või ei ole võimalik maksta turutingimustele vastavat palka, siis on optsioonid heaks viisiks töötajaid motiveerida, soovitab Hedman Partners jurist Anastasia Miller.
Isikuandmeid töötlevaid tooteid või teenuseid arendades on oluline aru saada, kust andmed saadakse, kuidas andmed tekivad ja kas ettevõttel on mingi õiguslik alus, mille alusel võib neid andmeid töödelda, toonitas FoundME podcastis Hedman Partners advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Toomas Seppel.
Kui ettevõtja tegutseb finantstehnoloogia valdkonnas või vahendab makseid, siis tuleb lahendada Hedman Partners juristi Vladislav Linko sõnul küsimus, kas ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba.
Startup Estonia ning Eesti advokaadibürood koostasid uuendatud versioonid alustavale iduettevõtjale ja selle investoritele mõeldud tasuta paketi juriidilistest dokumentidest.
Mainor Ülemiste AS ja Europark käivitasid Ülemiste City’s uudse tehnoloogiaga parkimislahenduse, mis kärbib tühjade parkimiskohtade arvu 30% ning säästab sellega nii linnaruumi, elanike tervist kui raha. Europarki juhi sõnul saab süsteemi laiendada kogu Tallinnale.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi FoundMe esilehele
