Autor: Johanna Rähn, jurist, advokaadibüroo Hedman Partners • 2. detsember 2020
Sisuturundus

Summeeritud tööaeg – mida peab teadma tööandja?

Autor: Pexels

Summeeritud tööaeg tähendab sisuliselt seda, et tööaeg ei ole igapäevaselt või -nädalaselt sama, vaid jaotub arvestusperioodil ebaregulaarselt, langedes muuhulgas ka näiteks riigipühadele või nädalavahetusele, selgitab Hedman Partners advokaadibüroo jurist Johanna Rähn. Summeeritud tööaeg on ennekõike levinud graafikuga töö puhul, kuivõrd graafiku alusel võib juba töö iseloomust tulenevalt töökoormus päevade ning nädalate lõikes mõnevõrra kõikuda.

Oluline on, et töötaja saaks enda normtunnid täis arvestusperioodi jooksul, milleks on maksimaalselt neli kuud. Samal ajal tuleb ka silmas pidada, et töötaja saaks kasutada endale seadusega ette nähtud igapäevast ning iganädalast puhkeaega.

FoundME.io toetajad:

Tööandja teavitamiskohustused

Summeeritud tööaja arvestuse kasutamine on oluline tingimus, mis peab kindlasti sisalduma kirjalikus töölepingus. Sellekohase kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et töötaja täidab tööülesandeid argipäeviti, kokku 40 tundi nädalas.

Lisaks on tööandja kohustatud töölepingu sõlmimisel töötajale teatavaks tegema summeerimisperioodi, töögraafiku perioodi ning millisel ajal ja viisil toimub töögraafikust etteteatamine. See teavitus ei pea tingimata olema osa kirjalikust töölepingust, vaid võib olla muul moel töötajale teatavaks tehtud.

Siiski on soovitatav, et tööandja annab tingimustest teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et hilisema vaidluse korral hõlpsamalt tõendada teavitamiskohustuse täitmist. Näiteks oleks sobilik töögraafiku ja sellega tutvumise kohta käiv teave kirja panna töökorralduse reeglitesse.

Kindlat reeglit töögraafikust etteteatamise aja osas ei ole ning tööandja peab siin lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Arvestades ka töö iseloomu, peab tööandja andma töögraafikust töötajatele teada võimalikult vara, et töötajatel oleks võimalik enda töö- ja eraelu korraldada.

Näiteks ei saa pidada mõistlikuks seda, kui töögraafik pannakse üles iga kuu esimesel päeval jooksva kuu kohta. Praktikas on leitud, et mõistlik on töötajatele töögraafikust teada antud vähemalt 10 kalendripäeva enne järgmise graafikuperioodi algust. Juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava saab vajadusel muuta üksnes kokkuleppel töötajaga.

Puhkeaeg ja summeeritud tööaeg

Summeeritud tööajal jaotub tööaeg ebaühtlaselt, mistõttu võib juhtuda, et töötajal satub ühe nädala peale mitu järjestikust pikka vahetust. Seejuures tuleb siiski tagada, et töötajale jääks piisav järjestikune puhkeaeg ning et töötunde ei kuhjuks ühele nädalale liiga palju.

Summeeritud tööajaga töötajale peab igapäevast puhkeaega jääma vähemalt 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul. Iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta peab töötajale jääma 36 tundi järjestikust puhkeaega.

Töötaja keskmine iganädalane tööaeg arvestusperioodi jooksul ei tohi reeglina ületada 48 tundi. Seega võib töötajal küll olla suurema koormusega töönädalaid, kuid need peavad vahelduma väiksema koormusega nädalatega.

Alatunnid ja ületunnid

Tööandja kohustus on pidada tööaja arvestust, märkides töötaja tegelikult töötatud tunnid näiteks tööajatabelisse. Tööandja ei saa tööaja arvestuse pidamise kohustust panna töötajale. Kui aga tööandja tööaja arvestust ei pea, siis võib töövaidluse korral töötaja enda arvestus tõendada töötaja nõudeid tööandja vastu.

Summeeritud tööaja kasutamisel peab tööandja tagama, et arvestusperioodi lõpuks vastaks tegelik tööaeg ja teenitud töötasu lepingus kokkulepitud tööajale ja töötasule. Olukorras, kus tööandja ei ole töötajale taganud normtunde ehk tööandjast tulenevalt on tekkinud alatunnid, on tööandja kohustatud alatunnid töötajale hüvitama, makstes nende eest töötajale keskmist töötasu.

Arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega ületav töö on ületunnitöö, mille tööandja peab töötajale hüvitama eelduslikult ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja võimaldamisega esimesel võimalusel uue arvestusperioodi algul.

Ületundide eest antav vaba aeg on soovitatav märkida ka töögraafikusse. Juhul, kui pooled on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, tasub tööandja ületundide eest 1,5-kordset töötasu ehk maksab ületundide eest juurde 0,5-kordselt, arvestades et ühekordselt on need juba hüvitatud.

Teatud juhtudel tuleb ala- ja ületundide arvestamiseks töötaja tööaega korrigeerida, sest tööandja ei või nõuda töötajalt töövõimetuslehe või puhkuse aega jäävate töötundide tasatöötamist.

Täistööajaga töötava töötaja tööaega arvestusperioodil vähendatakse töölt eemal viibitud kalendaarsete tööpäevade arvu või töötundide võrra vastavalt töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajale.

Kokkuvõttes on summeeritud tööaja kohaldamiseks oluline, et tööandja on selles töötajaga kokku leppinud, koostanud töögraafiku ning selle töötajale varakult kättesaadavaks teinud, et anda töötajatele mõistlik võimalus enda eraelu korraldamiseks.

Lisaks sellele tuleb tööandjal pidada tööaja arvestust ning töögraafiku koostamisel olla tähelepanelik, et vältida ala- ja ületunde ning töö- ja puhkeaja nõudete rikkumist.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!

Jaga:
Uudiskiri
Privaatsustingimused
Signe Sillasoo
foundME.io tegevtoimetaja
Telefon: +372 55547426
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111
c439aa8-19.10.21-11:29