Jaga:

Autor: Signe Sillasoo • 12. mai 2021

Jaga:

Iffent on ettevõtte Sirkel & Mall 15-aastasel kogemusel põhinev spin-off. Turule tulles oli ettevõtte eesmärgiks innovatsiooni toomine ehitussektorisse, kus Iffenti kaasasutaja ja äriarenduse juhi Else Källo sõnul aastast-aastasse on kõik enamasti sama ning midagi uut ja automatiseeritut luua on keeruline.

„Garage 48 hackathon´il sai paika detailsem idee, platvormi toimimise loogika ja joonistasime mõned visandid sellest, milline Iffent hakkab välja nägema,“ rääkis Källo. Ehitussektorile mõeldud meeskonna komplekteerimise tarkvara ei oleks saanud tema sõnul viia ellu traditsioonilises projekteerimisettevõttes. „Sektoris on suur harjumuskäitumine ja regulatsioonid. Läbi start-up´i oli meil sektori muutmise võimalus,“ selgitas ta.

Nii otsustatigi luua iseseisvalt ehitussektorile mõeldud tarkvara, mis aitaks leida kõikidest turul tegutsevatest projektijuhtidest ja projekteerijatest sobiv tervikmeeskond. Tellija poolt esitatud lähteandmetele tuginedes kuvatakse tellijale kohe ka projekti hind. Källo sõnul võidab klient rahaliselt, sest tänu administratiivkulude ja meeskonna ülalpidamiskulude puudumisele on idufirma pakutav projekteerimisteenus 30% soodsam kui projekteerimisbüroodes.

Ilma taustatööta oleks põlenud veel rohkem raha

Idee turule toomine oli samas pikk ja väljakutsete rohke protsess. „Ühelgi tiimiliikmel polnud õrna aimugi, kuidas sellist iduettevõtet käima lükata või millist suunda peale hackathon´i järgida. Pusisime paar kuud üksi, kuniks saime aru, et kui meil puuduvad teadmised start-up´i alustamise, käivitamise ja kogu idufirmade sektori loogika kohta, siis kaugele me üksi kvaliteetselt ei jõua,“ sõnas Källo. Nii kaasati äri arendusse mentor.

Kui Källo sõnul poleks seda sammu astutud, siis oleks ettevõttel alg- ja kõige tähtsamas faasis jäänud tegemata kogu taustatöö – idee ja toote valideerimine, turu vajaduse määratlemine ja analüütika.

„Need summad raha, mida me kogu taustatöö ärajäämisel oleksime põletanud, ilma kuhugi jõudmata, oleksid olnud üüratud. Mitte, et me enda teekonnal ei ole raha põletanud, aga seda ei pea me arutuks, vaid pigem õppisime läbi nende otsuste,“ selgitas Källo.

Kui üldine idufirmade loogika on, et mida kiiremini oma toote, teenuse turule saad, seda parem, siis Iffent võttis teadlikult teise suuna. Oluliseks sai koos mentoriga kohe alguses info struktureerimine, analüüs ja testimine, et mitte loobuda ja infoküllusesse uppuda.

„Meil ei olnud kiiret, sest olime 97% kindlad, et keegi ei tule enne meid sellise teenusega turule ning meie loogika ei aegu. Võtsime rahulikult, et saaksime kõik vajalikud protsessi sammud läbi teha, läbi kukkuda ja uuesti proovida,“ sõnas Källo. „Nüüd, täpselt kaks aastat peale alustamist ja enne lansseerimist võin öelda, et tänu protsessi samm-sammult läbimisele oleme jõudnud nii lihvitud tulemuseni, et siit edasi on raske mitte läbi lüüa,“ kinnitas ta.

Idufirma asutamiseks ja turule tulemiseks n-ö etteantud raamistik ja sammud, mida läbida, olid Källo sõnul osalt liiga jäigad ja kõigega kaasaminekuks ei olnud vajadust. Ettevõtte eiras teadlikult mitmeid n-ö õpikureegleid ja läbis protsessi omal viisil.

7 õpikureeglit, mida Iffent algfaasis eiras

1. Lahenda probleem

Soovituslik: Ettevõttel peab olema turule sisenedes probleem, mida lahendama asuda.

Tegelikkus: Turul Else Källo sõnul probleemi ei olnud: „Keegi ei kurtnud, mis ei tähendanud, et seda ei saa paremaks teha. Teadsime, et meie lahendus muudaks inimeste elu kergemaks ilma, et nad seda esialgu tahta oskaksid,“ rääkis ta ehitussektorile meeskonna komplekteerimise tarkvara loomisest.

„Bolt ei lahendanud ka probleemi – taksosid sai ennegi kutsuda. Innovatsiooniprotsess ei arvesta meie meelest olukorraga, kus probleemi kui sellist ei ole, vaid inimestele pakutakse midagi uut, millest nad isegi puudust ei osanud tunda,“ selgitas ta.

Samuti on oluline tema sõnul vahet teha ka parendusel ja probleemil. Parendus on mõne protsessi lihtsamaks muutmine inimestele, probleem on kitsaskoht, kus inimesed näevad pindu silmas, aga parandada seda on keeruline. „Seega pole esimese asjana mõistlik minna probleemi otsima, vaid pigem mõelda ka parenduste peale, mis võiksid inimeste igapäevatoimetusi kergemaks ja kiiremaks muuta. Iffent näiteks muudab teenuse tellija jaoks odavamaks, lihtsamini kättesaadavaks ja kvaliteetsemaks. Projekteerija omakorda saab tulusamaid projekte tehes kutsele vastavat kaugtööd,“ selgitas Källo.

Faktid

1.-2.06 toimub Äripäeva Akadeemias Anu Ruuli koolitus „Uute ärivoimaluste testimine ja innovatsioon“

Koolitusel saab täpsemalt teada, kuidas testida probleeme ja võimalikke lahendusi, leida tulevikutrendide seast uus suund ja jätkusuutlik ärimudel, kogutud andmeid edukalt analüüsida ja millistesse uuendustesse ettevõttes investeerida. Rohkem infot leiab SIIT!

2. Koosta äriplaan

Soovituslik: Pane paika äriloogika ja koosta äriplaan. Mõtle kõik detailselt läbi, et ei oleks ühetegi küsimust, millele vastata ei oskaks ega loogikaviga, mille tõttu ettevõtte põhja võiks minna.

Tegelikkus: „Meil pole seda siiani. Võib-olla on see viga, aga leiame, et selleks pole vaja ühte kindlat dokumenti, mis ettevõtte edu määratlema hakkaks. Piisab poolest A4-st, et aru saada, kas äriplaan üldiselt toimib. Kõik muu on liigne, eriti teenusettevõttes,“ kinnitas Källo.

3. Loo onepager ehk kuni lehekülje pikkune välkleht oma äriideest

Soovituslik: Väga vajalik andmaks edasi ettevõtte ideed kiiresti, kokkuvõtvalt ja hoomatavalt

Tegelikkus: Else Källo sõnul sai Iffent ülesande onepager´it koostada suhteliselt varajases faasis, kui kõik äriga seotud detailid ei olnud veel paigas. „Leian, et alles nüüd saaksime teha arusaadava onepager´i. Kuna idee pidevalt uueneb, siis on ressursikulukas onepager´it iga nädal uuendada. Kindlasti ühte ja õiget välklehe versiooni kohe teha ei saa, peab olema valmis seda muutma vastavalt vajadusele ja olukorrale. Seega pole esimeses faasis vaja kogu võhma panna selle ühe ja õige kujundamisele,“ leidis Källo.

4. Keskkonna kujunduse ja kasutajamugavuse testimine

Soovituslik: Källo sõnul oli soovitus kasutajamugevuse testimiseks filmida 3 kaameraga kasutaja teekonda läbi platvormi, et näha kohti, kus ta hätta jääb ja abi küsib. Kaamerate abil näeb ära kasutaja takerdumised, arusaamatused ning (eba)mugavuse.

Tegelikkus: „Paar korda tegime, läks väga tehniliseks, jätsime pooleli. 90% infost saime kätte ka tavameetodil ehk läbi intervjuude läbiviimise ja prototüübi kasutuse testimisega. Filmimise jätsime ära. Samas ei välista, et teeme seda hilisemas faasis detailsemalt uuesti,“ tunnistas Källo.

5. Diagrammide ja analüüsifailide koostamine

Soovituslik: TAM SAM SOM-analüüs (diagramm turu suurusest, klientide osakaalust sellel turul ja ettevõtte püütavast eesmärgist) on oluline turu mõistmiseks ja arvuliseks määramiseks; SWOT äriliste ohtude ja nõrkuste analüüsiks.

Tegelikkus: Källo sõnul oli see neile dokumendina ja välja joonistatuna ebaoluline, sest numbrid olid neile endale teada ning varajases faasis polnud diagrammidega midagi peale hakata. „Samuti SWOT – äri nõrkusi pead teadma, aga dokumendina ei oma nii suurt väärtust, et sellele liiga palju aega kulutada. Peamine on probleemkohad ja nõrkused sõnastada,“ toonitas ta.

6. Kliendisegmendi määratlemine

Soovituslik: Kust tuleb raha ja kuidas tekib käive. Kas keegi üldse kasutaks ettevõtte loodud platvormi? Eelistatult tuleks leida üks konkreetne kliendisegment.

Tegelikkus: Iffentil oli keeruline määratleda ühte klienti, kuna platvormi kasutajateks on kolm osapoolt - tellija, projekteerija ja projektijuht.

7. „Ära räägi oma ideest kellelegi, nad varastavad selle“

Soovituslik: „Kui paranoias elamine tundub äge, siis muidugi mitte rääkida,“ sõnas Källo. Ise ta seda ei kartnud.

Tegelikkus: Idee jagamine on Källo sõnul ideaalne võimalus valideerimiseks ja kohese tagasiside saamiseks! „Kui sul on kaljukindel idee, millesse sa juba oled panustanud, siis üleöö ei tee keegi teine seda ära.“

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!