E-residendid asutasid mullu 4700 uut ettevõtet, mida on kolmandiku võrra rohkem kui 2020. aastal ja tähistab programmi ajaloo rekordit. Kokku on e-residendid loonud üle 20 000 Eesti ettevõtte.
Ukrainlanna Natalya Storozhuk juhib e-residendina Eesti start-up- ettevõtet PRNEWS.IO.
Foto: Laura Nestor
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rõhutas, et tänases julgeoleku olukorras pole e-residentsus tagauks sanktsioonidest mööda hiilimiseks või ebaseaduslikuks äritegevuseks. „Turvalisus on e-residentsuse prioriteet. Pakume läbi programmi ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ja Euroopa majandusele kõigile seaduskuulekatele ettevõtjatele,“ ütles Sutt.
Riigikontrolli hinnangul on e-residentsuse programmi tulud hakanud esimese viie tegevusaasta lõpuks ületama kulusid, samas on kontrollisüsteemid puudulikud, sest programmis osalevad kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalased, selgus värskest auditist.
Mullu laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt maksutuluna 32,5 miljonit eurot. Seda on võrreldes 2020. aastaga ligi 90% rohkem ja tähistab programmi ajaloo rekordit. Enim laekus makse e-residentide Eestisse loodud info ja side valdkonna firmadelt.
E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter tõrjub riigikontrolli auditis esitatud süüdistusi, leides, et kuna pikaleveninud protsessiga auditi materjalid on vananenud, on paljud kitsaskohad juba lahenduse leidnud või töös.
Eesti e-residente on üle maailmas ligi 90 000. Neist vaid neljas riigis on neid rohkem kui 5000 ning Berliinis anti just sel nädalal üle märgiline Saksamaa 5000. Eesti e-residendi digitaalne isikuttõendav dokument. Koostöö Saksamaaga on oluline kasvulava, sõnas e-residentsuse programmi juht Lauri Haav.
Cybernetica vanemteadur Liina Kamm ja SoftComply tegevjuht Marion Lepmets avavad, millest põnevast räägitakse parasjagu kõige rohkem küberturbe ja tehisintellekti valdkonnas. Idufirmadel on suurte tegijate kõrval mitu trumpi. Neid kõrva taha pannes tasub kindlasti osa võtta juulis toimuvast Küberkiirendist.