Iduettevõtete ja suurte organisatsioonide koostöö on üha sagedasem. Kuidas teha koostööd nii, et kõik osapooled võidaksid ning selles sünergias ka parim lahendus sünniks, küsib Elisa startup projektide juht Triin Junson.

- Elisa startup projektide juht Triin Junson.
- Foto: Pressimaterjal
Suurorganisatsioonide ja iduettevõtete puhul valitsevad üsnagi välja kujunenud stereotüübid. Üks on suur ja aeglane, teine väike, aga väga väle. Seetõttu nähakse neid kahte ühte suurt pilti moodustavate detailide asemel pigem vastandlike maailmadena. Usun, et oleme jõudnud ettevõtlusmaastikul etappi, kus suure ja aeglase vahele ei pea ilmtingimata võrdusmärki tõmbama. Suur võib olla vägagi agiilne ning tal on iduettevõtetelt palju õppida.
Seotud lood
Eile selgusid Kaugtöö Tegija 2020 live-ülekandes kaugtöömärgise saajad. Teiste hulgas said esmakordselt märgise Eesti Energia kontsern, EAS, Pipedrive, advokaadibüroo Sorainen ja Justiitsministeerium. Parimaks kaugtööd soosivaks juhiks kuulutati Mooncascade’i tegevjuht Anu Einberg.
Tehisintellekti valdkonnas Euroopa juhtivaks firmaks püüdlev MindTitani tegevjuht ja üks asutajatest Kristjan Jansons prognoosib, et kümne aasta pärast suhtleme me veelgi rohkem tehisintellektiga kui täna. Kõiksugused lahendused muutuvad järjest automaatsemaks, inimesel jääb üle vaid neid mugavusi nautida.
Kuidas läheb Eesti idufirmadel ja mis valemiga seljatasid nad kriisi, selgus reedeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Vaatamata ülemaailmsele koroonakriisile jätkasid Eesti idusektori ettevõtted selle aasta esimeses pooles kasvu, suurendades sektori koondkäivet 364,5 miljoni euroni ehk 40% võrra enam võrreldes aasta varasemaga, selgub Startup Estonia statistikast.
Cybernetica vanemteadur Liina Kamm ja SoftComply tegevjuht Marion Lepmets avavad, millest põnevast räägitakse parasjagu kõige rohkem küberturbe ja tehisintellekti valdkonnas. Idufirmadel on suurte tegijate kõrval mitu trumpi. Neid kõrva taha pannes tasub kindlasti osa võtta juulis toimuvast Küberkiirendist.