Autor: Maarja Karlson • 13. november 2020

Iduettevõtjad: digipöördeks on vaja vähendada hirmu andmete ees

Eelmisel nädalal arutasid iduettevõtjad Tartus digipöörde teemadel Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipiga.

Eelmisel nädalal kogunesid Euroopa Parlamendi esindajad ja Tartu iduettevõtete juhid, et rääkida Euroopas toimuva digipöörde hetkeolukorrast ja edasiminekutest, mille raames eraldatakse Eestile 3,3 miljardit eurot.

Ümarlaual osalesid teiste seas Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip, Euroopa Parlamendi Eesti büroo esindaja Anno Aedmaa, Asutajate Seltsi esindaja Sten Tamkivi, Nevercode’i asutaja Triin Kask ning Mooncascade’i asutaja Priit Salumaa.

Oktoobri alguses toimunud Euroopa liikmesriikide ministrite digipöörde teemalisel tippkohtumisel lepiti kokku, et taaste ja vastupidavuse rahastamismeetme vahenditest eraldatakse vähemalt 20% digiülemineku elluviimiseks. Selle ettepaneku kohaselt eraldatakse Eestile 3,3 miljardit eurot, millest 660 miljonit eurot on suunatud digipöördele ehk digitaalsete tehnoloogiate senisest ulatuslikumale rakendamisele.

Suure osa ühiskonna jaoks on IT-sektor siiani üks nähtamatu tegelane, kelle puhul ei mõisteta, kas tegemist on hea või halvaga. Selle tulemusel suureneb digilõhe üha enam.
Triin Kask, iduettevõtte Nevercode asutaja ja Asutajate Seltsi liige

Ehk eraldatava raha eesmärgiks on aitama soodustada Euroopas digitehnoloogiate, sealhulgas superarvutite, kvantarvutuse, plokiahelatehnoloogia ja tehisintellekti arendamist, kiirendada 5G kasutuselevõttu, suurendada digilahendusi haridussüsteemis ning aidata digitehnoloogiaid kasutades saavutada Euroopa keskkonna- ja kliimamuutustega seotud eesmärke.

Innovatsiooni takistav protektsionism

Digitaalse suveräänsuse saavutamine tähendab Euroopa jaoks, et on olemas toimiv digitaalne ühisturg ja välja töötatud digilahendused.

Andrus Ansipi sõnul tuleb võidelda usaldusväärse keskkonna eest, kus oleks võimalik andmete vaba liikumine, sh ka kontinentide vahel. Samas tuleb järgida andmekaitse eeskirju ja kaitsta inimeste privaatsust.

„Euroopa jaoks on peamine küsimus see, kuidas tagada start-up´idele ligipääs andmetele, mis võimaldaksid konkureerida suurte ettevõtetega nagu Microsoft ja teised,” selgitas Ansip. Praegu valitseb üleeuroopaliselt andmetega seoses tugev protektsionism, seda eriti terviseandmete puhul.

Paljudes Euroopa riikides pääseb teatud terviseandmetele ligi ainult perearst, mitte patsient ise nagu Eestis. Seetõttu on ligipääs väga piiratud ja andmebaasid killustunud. Eestis on olukord küll parem, kuid ligipääs terviseandmetele valmistab ka siin peavalu ning takistab innovatsiooni.

Mooncascade’i asutaja Priit Salumaa tõi näite kriitilises seisus insuldihaige liigutamise inglismaal ühest haiglast teise, kus vähem kui nelja tunniga suudetakse inimene üle viia, kuid ühes haiglas tehtud MRT tulemus ei jõua selle aja jooksul teise haiglasse ning analüüsid tuleb uuesti teha. Eestis on küll digilugu ja jagatud pildipank, kuid osa patsiendi infost on salvestatud ainult haigla-spetsiifilistesse infosüsteemidesse ja kättesaamatu. „Kui iduettevõtetel oleks tegevusvabadus ja parem ligipääs andmetele, saaks välja arendada paremaid lahendusi või probleeme hoopiski ennetada, millest lõpuks võidaks me patsientidena kõik,” ütles Salumaa.

Iduettevõtjad arutamas koos Andrus Ansipiga digipöörde teemadel.

Puudulik digiteadlikkus põhjustab hirme

Euroopa tasandil on vajadus luua andmebaase, kuhu oleks ka start-up´idel ligipääs. „Üks idee on moodustada üleeuroopalised sektoraalsed andmebaasid,” sõnas Ansip. „Kuid siis tekib küsimus, kuidas stimuleerida seda, et andmeid sinna päriselt ka lisatakse.”

Iduettevõtjate sõnul tuleks enne vähendada hirmu andmete ees ja teha teavitustööd. „Väga paljud ei saa aru andmete ja nende töötlemise kasulikkusest. Industry 4.0 (neljas tööstusrevolutsioon - toim) on olnud teemaks juba viis aastat ja alles nüüd hakkab see suuremale seltskonnale aegamööda kohale jõudma,” selgitas Fractory asutaja Martin Vares. Kui suur osa sihtrühmadest ei mõista digiandmete vajalikkust, ei ole kasu ka keeruliste süsteemide ja lahenduste loomisest.

„Suure osa ühiskonna jaoks on IT-sektor siiani üks nähtamatu tegelane, kelle puhul ei mõisteta, kas tegemist on hea või halvaga. Selle tulemusel suureneb digilõhe üha enam,” tõdes Nevercode´i asutaja Triin Kask. Ühiselt tõdeti, et protektsionismi taga on sageli teadmatus ja hirm. Lahendusena pakuti välja parem ja põhjalikum kommunikatsioon ning info illustreerimine selgete näidetega.

Faktid

Digipöörde teemalisel ümarlaual osalesid: Andrus Ansip (Euroopa Parlament), Anno Aedmaa (Euroopa Parlamendi Eesti büroo), Triin Kask (Asutajate Selts, Reverse Resources, Nevercode), Priit Salumaa (Mooncascade, Garage48), Sten Tamkivi (Asutajate Selts), Tõnu Runnel (Sixfold), Madis Lehtmets (Remato), Martin Vares (Fractory), Kaupo Voormansik (KappaZeta), Ermo Tikk (Tartu startup kogukonna juht), Stinne Loo (Euroopa Parlament), Anu Sieberk (Euroopa Parlament).

Digi-ID üleeuroopaline kasutuselevõtt

Jutuks tuli ka üleeuroopalise digiidentiteedi raamistiku hetkeseis ja arendamine. Kui Eestis toimib ühtne süsteem digiallkirjastamiseks ja -tuvastuseks, siis ülejäänud Euroopas sellist süsteemi veel ei ole. „Digi-ID kasutuselevõtt laiemalt Euroopas oleks väga hea saavutus ning koroonakriis on sellele ka rohkem tähelepanu juhtinud ja vajadust esile toonud,” tõdes Ansip.

Samas näevad iduettevõtjad, et riikidel ja valitsustel peab eelkõige olema huvi ja valmisolek neid süsteeme usaldada. „Smart-ID allkiri on alates 2018. aasta novembrist Euroopa tasemel omakäelise allkirjaga võrdväärne,” rääkis Remato tegevjuht Madis Lehtmets, kes vastutas ka Smart-ID loomise juures rakenduse kasutajakogemuse disaini eest. Lehtmetsa sõnul on tehnoloogia ja seadusandlus olemas, aga oleks vaja suuremat välisriikide huvi. „Siin on hea võimalus Eestil muuta digitaalse identiteedi kasutamine kasutajasõbralikumaks ja olla muutuste eestvedaja,” usub Ansip.

Faktid

Euroopa Liit seadis kolm aastat tagasi Eesti eesistumisel Tallinna digikohtumisel sihi ühtse digitaalse siseturu lõpule viimiseks, andmete vaba liikumise kui viienda põhivabaduse edendamiseks, võtmetehnoloogiates Euroopa tehnoloogilise baasi uuendamiseks ning piisava rahastuse olemasoluks digipöörde elluviimiseks.

Digipööre ehk digiüleminek on digitaalsete tehnoloogiate senisest ulatuslikum rakendamine.

ELi liikmesriikide juhid kutsusid oktoobris Euroopa Komisjoni üles esitama 2021. aasta märtsiks digikompassi, mis sätestab ELi digivaldkonna ambitsioonid 2030. aastaks.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!

Uudiskiri
Privaatsustingimused
Signe Sillasoo
foundME.io tegevtoimetaja
Telefon: +372 55547426
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111