Täna tartu silmapaistvaimaks start-up'iks kuulutatud Remato tegevjuhi Madis Lehtmetsa sõnul on nad alles oma teekonna alguses ja meeskonda kannustab võimalus digitaliseerida 10% maailma majandusest.
- Idufirma Remato kaasautaja ja tegevjuht Madis Lehtmets. Foto: Helena Lehtmets
Remato tarkvara võimaldab ehitusfirmadel ressursside halduse paberilt internetti viia.
„Sel aastal oli konkurents Tartu silmapaistvaima start-up-ettevõtte tiitlile päris tihe. Lõplikus valikus olid veel Nevercode ja KappaZeta, kuid lõpuks osutus valituks just Remato,” selgitas Tartu start-up-kogukonna juht Ermo Tikk.
„Meie andmetel on nende käive kasvanud vahemikus 2019–2020 kuni 25% kvartalis ja meeskond on laienenud lühikese ajaga kolmelt inimeselt üheksale. Näeme neis märkimisväärset potentsiaali lähiaastatel jõudsalt kasvada ja panustada Tartu iduettevõtluse ökosüsteemi arengusse.”
Remato sai alguse 2018. aasta sügisel, kui kokku said neli Tartu meest ehitus- ja IT-sektorist. Teenuse idee tuli kaasasutajalt ja ettevõtte tehniliselt juhilt Ranno Käomägilt, kes oli otsinud tarkvara, mis aitaks väikeettevõtjal ehitusprojekte hallata. Selgus, et sellist lahendust turul polnud, ja ei jäänud üle muud, kui tuli see ise arendada.
Remato tegevjuht Madis Lehtmets meenutas sTARTUp Dayle antud intervjuus, et esimestele kliendikohtumistele mindi vaid tulevase teenuse mock-up´iga arvutiekraanil, aga huvi oli suur ja esimesed maksvad kliendid tulid juba mõne kuuga.
Tänaseks on Rematol üle 150 kliendi Eestis ja Soomes. Ettevõte on kaasanud 630 000 eurot väliseid investeeringuid, investorite hulgas on Bolti ja Pipedrive’i asutajaid ning riskikapitalifond Superangel.
Ettevõtte tulevikuplaanidest ja enda õppetundidest ettevõtjana räägib Remato kaasasutaja ja tegevjuht Madis Lehtmets.
Millega Remato tegeleb?
Remato on ehitustarkvara, mis aitab ehitusettevõttel säästa aega ja raha, viies kõik täna paberil ja Excelis olevad protsessid internetti, et muuta need efektiivsemaks ja täpsemaks. Nendeks protsessideks on meeskonna, tööriistade ja projektide haldus.
Alguse sai Remato 2018. aasta kevadel, kui meie kaasasutaja Ranno omal nahal koges, kui keeruline oli ehitusprojekti kulusid ja protsesse projektijuhina kontrolli all hoida, abiks ainult Excel. Kui ta hakkas otsima väiksele või keskmisele ehitusettevõttele sobivat tarkvara, selgus, et Excelis toimetasid ka teised ehitusettevõtjad ja sobivat lahendust turul polnudki.
Müügitöö ‒ õigemini mitte niivõrd müük kui tagasiside kogumine ‒ hakkas pihta veel enne, kui tarkvara olemas oli. Kaasasutajal Toomas Savisaarel oli kliendikohtumistele minnes arvutiekraanil vaid menüüriba märksõnadega “tööaeg”, “tööriistad”, “projektid”. Esimene lahendus valmis tihedas koostöös klientidega ja paar kuud hiljem tulid juba esimesed maksvad kliendid.
Sa oled ise disainitaustaga. Enne Rematoga liitumist oli sul oma disainiettevõte. Kas teadsid alati, et sinust saab ettevõtja?
Mul on alati olnud suur tahe ise asju välja mõelda, organiseerida ja standardsetest mustritest välja astuda. Aga juba esimestest töökogemustest tuli kiiresti välja, et palgatööl on alati paigas reeglid ja ülesanded ning peaks tegelema ainult nende asjadega.
Muidugi, disaineritöö on kreatiivne ja annab suhteliselt vabad käed, aga teatud maalt tuleb ikkagi piir ette. Nii et võib öelda, et minu puhul oli ettevõtjaks hakkamine suhteliselt varakult teada. Oma esimese ettevõtte, sellesama disainifirma, tegin 19aastasena.
Tartu parimad ettevõtted 2020. aastal
Enim töökohti loonud ja eksporti kasvatanud ettevõte – Kodumaja AS. Ettevõtte põhitegevuseks on elamispinna projekteerimine, tootmine, ehitus ja müük. Enam kui 90% ehitatud elamispinnast eksporditakse Põhjamaadesse. Ettevõtte müügitulu oli mullu 72,3 miljonit ja ekspordimaht kasvas 21,9 miljoni euro võrra. Ettevõttes töötab 554 inimest, juurde loodi 102 töökohta.
Kiireima kasvuga väikeettevõte ning edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonna ettevõte – OÜ TBD-Biodiscovery. Keemilise sünteesi ja keemilise analüüsi teenuseid pakkuv ning arendustööga tegelev ettevõte, mille klientideks on biotehnoloogia-, farmaatsia- ja keemiaettevõtted nii Eestis kui ka välismaal. Ettevõtte 2019. a müügikäive oli 3,25 miljonit eurot ja töötajaid 35 inimest.
Erikategooriate parimad:
Tartu Kutsehariduskeskuse parim koostööpartner – Onninen AS
Edukaim alustaja Tartu Loomemajanduskeskus – Degritter OÜ
Tartu Teaduspargi aasta ettevõte - Solis BioDyne OÜ
Silmapaistvaim start-up-ettevõte on Remato Eesti OÜ
Tartu Ülikooli spin-off-ettevõte on Icosagen AS
Koostöös sihtasutusega Tartumaa Turism nimetati aasta turismisteoks Lange Motokeskus (MTÜ Tartu Motokrossikeskus), kes rajas Lõuna-Eesti pikima kardiraja.
Tartumaa suurim investeerija – OÜ Vara Saeveski
Tartumaa parim tööandja – PK Oliver AS
Tartumaa edendaja – OÜ Vara Saeveski
Parim alustaja Tartu Ärinõuandla toel - DynaBrac OÜ
Kui sa tagasi vaatad, siis millist nõu sa annaksid 19aastasele iseendale? Mida oleksid soovinud siis ärist teada, mida täna tead?
Seda, et nii noorena ei ole sul midagi kaotada ‒ lihtsalt hüppa sisse. Ma küll sain esimesed professionaalsed kogemused hästi varakult, aga hirme oli ikkagi palju ja võib-olla mingid sammud jäid ka tegemata, sest tundusid ratsionaalselt võttes liiga riskantsed. Aga mida aeg ja elu edasi, seda riskantsemaks need lähevad, kui sul on juba kodu ja pangalaen ja pere ja nii edasi.
Kas sulle meenub mõni ebaõnnestumine või näiline ebaõnnestumine, mis on sind tulevaseks eduks ette valmistanud?
Kui olin seitseteist-kaheksateist, sattusin peakorraldajana organiseerima Läänemaa noortebändide festivali. Omamoodi oli see nagu väike iduettevõtte kogemus. Aeg oli väga limiteeritud, tuli juhtida meeskonda ja kaasata raha, see tähendab helistada Läänemaa ettevõtteid läbi.
Ebaõnnestumine käiski ümber raha. Sain põhimõtteliselt vajaliku summa toetusi kokku, aga ürituse käigus läksid mingid eelarveread lõhki ja lõpuks pidin puudujäägi oma taskust kinni maksma. Huvitav kogemus, mis õpetas kriitilist meelt ja järjekindlust, mitte liiga vara allaandmist.
- Idufirma Remato meeskond. Foto: Helena Lehtmets
Mida sa arvad mentoritest? On sul endal mentoreid olnud?
Mulle tundub, et mentoreid ei saa ise endale valida, vaid nad tekivad kuskil eluetapis õiges kohas. Need on inimesed, tavaliselt vanemad ja kogenumad, kelle kõrval mingi perioodi elust toimetad ning kellelt tarkust ja kogemust ammutad. Minu elus on olnud kaks-kolm sellist inimest, keda tagantjärele oma mentoriks pean.
Mentoreid on mul olnud kahte tüüpi. Üks, kellelt õppisin pealehakkamist ja julgust, seda, kuidas võimalusi näha, teistesse ja üldse maailma suhtuda ‒ selliseid võib-olla natuke filosoofilisemaid elutõdesid. Teised mentorid on olnud palju praktilisemad ja professionaalsemad mingis tööaspektis, näiteks kuidas klientidega suhelda või projekte juhtida. Mentoritelt õppimise puhul on oluline ära tabada see moment, kus on õige aeg edasi liikuda.
Mis on mõni uus asi, mida praegu õpid või harjutad?
Olen üritanud lugeda nii palju, kui jaksan ja aega on, peamiselt ikkagi filosoofilist ja ärisuunalist kirjandust eneseharimise eesmärgil. Viimasel ajal olen lugenud müügiprotsesside ja kasvu teemalisi raamatuid. Väga meeldis veebruaris loetud “The Hard Thing About Hard Things” Ben Horowitzilt, mis ei olnud küll nii planeeritud, aga valmistas vaimselt kriisiks hästi ette.
Kui jõuame Rematoga sinna, kuhu tahame jõuda, on meil potentsiaal mõjutada globaalset majandust. Iga kümnes inimene töötab ehitussektoris ja see moodustab umbes kümme protsenti kogu maailma majandusest.
Madis Lehtmets
idufirma Remato kaasasutaja ja tegevjuht
Milline oli sinu igapäevane rutiin kevadise koroonakarantiini ajal ja kas sul tekkis ka mingeid uusi harjumusi?
Mulle meeldis selle aja juures, et muutusin oluliselt töökamaks, ambitsiooni ja hoogu tuli pigem juurde, samas sain veeta rohkem aega ka abikaasaga. Teiseks tõusis produktiivsus, eks osaliselt seetõttu, et kontorimelu jäi vähemaks. Teistpidi on kontorivestlusi muidugi vaja, et hoida meeskonnatunnetust, mis sel perioodil natuke kannatas. Tööpäevad kippusid väga pikaks, eks osaliselt tingituna sellest, et puudus eristus töö ja kodu vahel. Kõik toimus samas keskkonnas.
Üks hommikune rutiin, mis mulle meeldib ja mida tegin juba enne koroonat, praeguseks juba üle aasta, on külm dušš. Ühtpidi tervislik ja äratab üles, teistpidi valmistab mentaalselt ette, et iga väike stressiolukord ei tekitaks ebamugavust.
Kas sul kevadel ei tekkinud hirmu ja muret ehitussektori tuleviku pärast? On teil Rematos olnud ka hetki, mil arvasite, et kukute läbi?
Ratsionaalselt need mõtted loomulikult olid, me ei hakanud endale valetama, et kõik on hästi. Aga pigem oli see mõte, et „noh, on jah halvasti, aga meid see ei peata”.
Sellist mõtet, et anname alla, pole meil kahe aasta jooksul kordagi olnud. Tagasilööke on ikka olnud, aga mõtet, et me ei saa hakkama, pole vähemalgi määral tekkinud.
Mis teid igapäevaselt innustab? Miks te teete seda, mida teete?
Kui jõuame Rematoga sinna, kuhu tahame jõuda, on meil potentsiaal mõjutada globaalset majandust. Iga kümnes inimene töötab ehitussektoris ja see moodustab umbes kümme protsenti kogu maailma majandusest. Samal ajal on see kõige vähem digitaliseeritud sektor, kus isegi väikses ettevõttes on meeletus mahus ebaefektiivsust.
Asjad käivad paberi peal, raporteerimine ja ülekontrollimine käib käsitsi kohapeal ja puuduvad remote-tööriistad, millega näiteks mobiiliäpi kaudu kellelegi ülesandeid määrata. Aja ja efektiivsuse võit, mida nii suures sektoris on võimalik globaalselt saavutada, on selline, et iga kord, kui ma neid numbreid kokku lööma hakkan, tuleb mul hirm peale.
Kas keegi peale teie üritab veel sama probleemi lahendada?
Kuna meil on modulaarne platvorm, kus on koos meeskonna, tööriistade ja projektide haldus ning seal sees veel rida väiksemaid funktsionaalsusi, siis on meil konkurente erineva nurga alt.
Näiteks on igal kohalikul turul mõni tööarvestuse äpp, n-ö Toggl ehitussektorile.
Samal ajal saab globaalselt näppude peal kokku lugeda tugevaid tegijaid, kes teevad n-ö holistilist platvormi nagu meil. Ja enamikul neist jääb minu silmis vajaka kasutajamugavuses ja reaalajas ülevaatest ‒ mis seisus päriselt hetkel asjad on.
Keskmises ehitusettevõttes on üks suurimaid kulusid tööjõukulu. Ehk sul on kogu aeg väga oluline teada, kui palju tunde on kulunud, mitu ruutmeetrit keegi kuskil on põrandat pannud. Ja teiselt poolt, kui sul on eelarve sisestatud, siis me saame sulle põhimõtteliselt iga hetk need kaks infot kokku panna ja sul tekib projekti eelarvest igapäevaselt ülevaade. See reaalaja mõõde on meie puhul oluline. Ja seda on võrdlemisi vähe.
Kus sa näed, et Remato on viie aasta pärast?
Ma arvan, et viie aasta pärast võiks Remato olla kui mitte kuues, siis seitsmes või kaheksas Eesti ükssarvik.
Täna on meie kliendid Eestis ja mõned ka Soomes, Soomes on meil septembrist ka täiskohaga müügiinimene. Aga meie ambitsioon on ikkagi globaalne ja juba jaanuari alguses käivitame globaalse kampaania, millega hakkame ingliskeelseid turge jahtima.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega – telli foundME iganädalane uudiskiri
SIIT!
Seotud lood
Eelmisel nädalal kogunesid Euroopa Parlamendi esindajad ja Tartu iduettevõtete juhid, et rääkida Euroopas toimuva digipöörde hetkeolukorrast ja edasiminekutest, mille raames eraldatakse Eestile 3,3 miljardit eurot.
Võtta suuri riske ratsionaalsemalt ja rohkem ette mõelda, nimetas keerulise aja õppetunnid kriisis investoritelt ligi 200 000 eurot kaasanud ehitust digitaliseeriva Remato juht Madis Lehtmets. „Mitte olla kogu aeg paadunud optimist, nagu väga paljud iduettevõtjad paraku on.“
Investeeringute kaasamine on praeguses kriisis muutunud idufirmade jaoks pikemaks ja keerulisemaks – vaja on varuda investoritega suhtlemisel rohkem aega ning arvestada sellega, et taustauuringut tehakse ja investeerimist kaalutakse pikemalt, mistõttu on ettevõttel oluline hoida rahalist puhvrit, tõdesid start-up´ide juhid konverentsil Latitude59.
Vaatamata ülemaailmsele koroonakriisile jätkasid Eesti idusektori ettevõtted selle aasta esimeses pooles kasvamist. Uuel aastal plaanib mitu start-up'i tulla välja uute toodetega ja laiendada veel rohkematel turgudel oma haaret.
Mainor Ülemiste AS ja Europark käivitasid Ülemiste City’s uudse tehnoloogiaga parkimislahenduse, mis kärbib tühjade parkimiskohtade arvu 30% ning säästab sellega nii linnaruumi, elanike tervist kui raha. Europarki juhi sõnul saab süsteemi laiendada kogu Tallinnale.
Hetkel kuum