Autor: Kristel Kont • 7. oktoober 2021

Aasta noor ettevõtja: auhindade ja glamuuri taga on kogu meeskonna raske töö

Fractory tegevjuht ja kaasasutaja Martin Vares.
Autor: Karolin Stimmer

Tänasel ettevõtluse auhindade galal pälvis aasta noore ettevõtja tiitli idufirma Fractory tegevjuht ja kaasasutaja Martin Vares. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda andis noore ettevõtja preemiat välja seitsmendat korda.

"Me ei ole teinud suuri vigu, aga mitte miski ei ole tulnud lihtsalt ‒ oleme pidanud nägema roppu vaeva iga väikse asjaga, mis tulemuseni viib," sõnas Fractory tegevjuht ja kaasasutaja Martin Vares sTARTUp Dayle antud intervjuus tunnustuse kohta.

FoundME.io toetajad:

Ettevõte, mis tutvustas viis aastat tagasi esmakordselt oma äriideed sTARTUp Day laval pitchingufinaalis, kaasas tänavu suvel investoritelt 7,5 miljonit eurot, et oma tehnoloogiaga USA, Prantsuse ja Itaalia turule jõuda ja toodet täiustada.

Ettevõtte senisest teekonnast ja tulevikuplaanidest ning enda kasvamisest ettevõtjaks räägib Fractory kaasasutaja ja tegevjuht Martin Vares:

Millega Fractory tegeleb?

Fractory on digitaalne turuplats, mis viib kokku insenerettevõtted tootmisettevõtetega ja automatiseerib tüütu ja ajamahuka protsessi tööstuse allhanke tegemiseks. Tavapäraselt saadavad insenerid joonised mitmesse tootmisettevõttesse, kes kalkuleerivad hinnapakkumise manuaalselt eri programmide abil. Seejuures on igal ettevõttel oma harjumuspärased loogikad, millega tuleb kohaneda.

Fractory standardiseerib ja digitaliseerisib selle protsessi. Selle asemel, et saata jooniseid või 3D-mudeleid insenertoodetest või pooltoodetest erinevatelele ettevõtetele, laeb klient need meie platvormile ja saab sõna otseses mõttes sekunditega hinnad ja tarneajad.

Meie algoritmid loevad 3D-mudeli või joonise üksipulgi läbi, simuleerivad tootmise ja panevad kliendi ja tootjate asukoha, võimekuse ja materjali saadavuse põhjal sekunditega kokku kõige parema kombinatsiooni.

Sellest tekib esiteks ajavõit mõlemale poolele, aga paraneb ka turuefektiivsus üldisemalt. Meie eesmärgiks ei ole leida tuhandete kilomeetrite kauguselt kõige odavamat hinda, vaid vastupidi muuta kohalikul turul olemasolev masinakasutus efektiivsemaks.

Kuidas Fractory alguse sai ning kuidas kohtusid kaasasutajate Joosep Merelahe ja Rein Tormiga?

Töötasin viis aastat mehaanikainsenerina ning pidin inseneri tooteloometöö kõrvalt tegelema ka allhankega. Viimases töökohas kulus keskmiselt päev nädalas e-kirjade ja telefoni teel lahenduste otsimisele ja sealt tekkiski frustratsioon, mida ükskord õlleklaasi taga asju arutades Joosepile kurtsin ning millest idee 2016. aastal formuleerus.

Joosepiga olime kooliajal mõned aastad koos bändi teinud ja sellest ajast suhtlema jäänud, tollal töötas ta Messentes tarkvaramüügi alal. Rein, kes oli Skype’is tarkvaraarendaja ja otsis parasjagu asja, mida ise teha, liitus 2017. aasta kevadel, ent ka temaga olin tutvunud juba kooliajal ühiste tuttavate kaudu.

2017. aastal võitsime Fractoryga TÜ Ideelabori äriideede võistluse Kaleidoskoop ja Student Startup Camp häkatoni ning pitchisime ideed sTARTUp Day ärifestivali suurel laval, mis kõik andis indu jätkata.

Me ei ole teinud suuri vigu, aga mitte miski ei ole tulnud lihtsalt ‒ oleme pidanud nägema roppu vaeva iga väikse asjaga, mis tulemuseni viib.
Martin Vares, Fractory juht

Milline on viimased poolteist aastat Fractory jaoks olnud ja kuidas on pandeemia teid mõjutanud?

See on olnud raske aeg, nagu ma arvan kõigile. Meil oli tegelikkuses plaanis kaasata suurem investeering 2020. aasta kevadel, mis ei õnnestunud, kuna ajastus oli finantsturgude mõttes väga kehv. Teisalt tuli pandeemiatingimustes klientidele ja tootjatele välja meie funktsionaaluse olulisus ‒ olime võimelised paljude ettevõtete jaoks lahendama probleeme, millega nad ise jäid hätta.

Nii et kogesime turult kahetist reaktsiooni: ühelt poolt saadi rohkem aru digitaalse lahenduse vajadusest, teiselt lülitusid paljud ettevõtted igapäevase ellujäämise režiimile. Saime ise kõvasti innustust juurde, aga laienemine muutus raskemaks.

Kaasasite äsja investoritelt 7,5 miljonit eurot. Milleks seda kasutada plaanite?

Ühelt poolt kasvuks nii olemasolevatel turgudel kui uutes riikides. Suurtest turgudest on plaanis lisada USA, Prantsusmaa ja Itaalia, mõnevõrra laieneda ka Põhjamaades.

Teiselt poolt kasutame seda ka tootevõimekuse laiendamiseks. Siiani oleme pakkunud tootmisprotsesse, mis küll leiavad praktiliselt kõikides ettevõtetes kasutust, aga ei lahenda veel nende kõiki allhankevajadusi. Eesmärk on valikut laiendada: lisada valikusse CNC-freesimine ja -treimine, järgmisel aastal ka tööstuslik 3D-printimine.

Faktid

Fractory on 2017. aastal alguse saanud Tartu ettevõte, mis aitab tööstusettevõtetel allhanke protsesse automatiseerida.

Platvormiga on tänaseks liitunud 150 tootmisettevõtet kaheksas riigis ning selle kaudu on metallitöid tellinud ligi 25 000 kasutajat.

Ettevõtte Tartu, Tallinna ja Manchesteri kontoris töötab poolsada inimest ning hiljuti kaasatud 7,5 miljoni eurose investeeringu toel plaanitakse lähiaastail laieneda nii uutesse riikidesse kui suurendada pakutavate teenuste valikut.

Kõrvalt vaadates tundub, et Fractory senine teekond on olnud sirgjooneline edulugu. Kas on olnud ka raskemaid hetki?

Ma arvan, et on oluline rõhutada, et auhindade, investeeringute ja glamuuri taga on tegelikult kogu meeskonna raske töö. Me ei ole teinud suuri vigu, aga mitte miski ei ole tulnud lihtsalt ‒ oleme pidanud nägema roppu vaeva iga väikse asjaga, mis tulemuseni viib.

Juhina on iga päev meeletult südantsoojendav vaadata, kuidas oleme mingi ime läbi leidnud viiskümmend inimest, kes on valmis endast kõik andma. Meil on eriliselt tubli meeskond ja võib-olla sellepärast saamegi välja paista pideva arengu ja uudistega, et kõik panustavad nii tugevalt.

Valdav osa Fractory tiimist paikneb Tartus. Kas see pole ettevõtte arengule takistuseks olnud, kas või investorite vaatest?

Enda seisukohast on küll ‒ kui iga nädal peab uude kohta lendama, siis Tallinnast oleks ajakulu kaks pluss kaks tundi väiksem. Mingi oluline takistus see siiski pole, aga Tartu Lennujaam teeks elu oluliselt lihtsamaks.

Lõppude lõpuks ei ole asukoht oluline. Kui ettevõte näitab, et ta suudab siin oma asju teha, siis järelikult ta suudab. Pigem on see tugevus, et saame mõlemast linnast inimesi värvata ega pea end Tallinnaga piirama. Tartus on palju tugevaid inimesi, aga ühel hetkel on neid vaja nii palju, et võib-olla sellise suurusega linnast neid kõiki ei leia. Äsja avasimegi Fractory kontori ka Tallinnas.

Kas ettevõtjaks saamine oli sinu kindel siht maast madalast või puhas juhus?

Ilmselt on see siiski olnud taotluslik. Näiteks kirjutasin gümnaasiumi lõpuraamatusse, et kümne aasta pärast tahan omada arhitektuuribürood. Lõpuklassis oli mu fookus arhitektiks saamisel, aga lõpuks läksin siiski Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainseneriks õppima. See oli minu jaoks loogilisem valik.

Ma ei ole kunagi meeleheitlikult (äri -toim) ideed otsinud, et iga hinna eest oma ettevõtet teha. Küll aga olen mingil määral selleks kogu aeg valmis olnud: kõigil töökohtadel kiiresti progresseerunud ja teadlikult jälginud, mida juhid teevad ja mida neilt õppida.

Mida ootad tulevikult?

Oleme Fractoryga endale seadnud üsna suured eesmärgid, aga pigem on mu unistused lühiajalised ja sellised, mille poole saan ise päriselt püüelda. Nii et ikka nendesamade eesmärkide täitumist: et saaksime uued turud avatud ja leiaksime meeskonda üha rohkem toredaid inimesi. Ja et Fractory oleks sõna otseses mõttes äge koht, kus töötada, nii et hommikul tööle tulles ei peatuks keegi ukse ees mõttega: “Pagan, ma ei viitsi.”

Kuidas sellist keskkonda luua, kus kõigil silm särab?

Ega ma lõpuni ei tea, aga mulle tundub järjest enam, et ettevõtte kõiki tasemeid läbiva siiruse ja avatusega. Kui kõik teavad, mis ettevõttes toimub, või neil on vähemalt võimalus seda teada saada, ja kõik on üksteisega nii ausad ja siirad, kui jaksavad, siis muud head asjad töökohal tulenevadki sealt.

Minu ja tegelikult kogu praeguse tiimi ülesanne on neid väärtusi edasi kanda. Et kui osakonnad lähevad suuremaks ja kõikide kolleegidega ei jõua enam kohtuda ega võib-olla nende nimesidki ära õppida, püsiks see õhkkond endiselt.

...

Ole kursis Eesti idufirmade uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!

Uudiskiri
Privaatsustingimused
Signe Sillasoo
foundME.io tegevtoimetaja
Telefon: +372 55547426
AS Äripäev
Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
Telefon: +372 667 0111
918ed0c-01.10.21-13:31