Tehnoloogiahuvi ei ole endiselt veel Eesti noorte seas universaalne – osa piirkondi ja rühmi ei tunne end sektoriga seotuna, selgus Wise’i ja Norstati uuringust.
Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht Sandra Horma.
Foto: Andres Raudjalg
„Tehnoloogia on järjest olulisem osa meie igapäevaelust, mis mõjutab kõiki sektoreid. Selleks, et Eesti idufirmade edulugu jätkuks, vajame rohkem tehnoloogiaalaste teadmistega inimesi, kes suudavad luua maailmamuutvaid lahendusi globaalsetele probleemidele, kasvatada edukaid ettevõtteid ja seeläbi Eesti majandust edasi viia,” ütleb Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht Sandra Horma pressiteates.
Eesti peaks pürgima tugeva kaitsetööstusega riigiks, kus on au sees nii tööstus kui infotehnoloogia – ainult nii on võimalik saavutada majanduskasv ja julgeolek ühekorraga, leidsid ükssarvikute ehitajad tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“.
Uuenduslike mõtetega inimesi ja ettevõtteid leidub tegelikult igal pool Eestis. Nüüd tuleks murda mõtteviis, et innovatsioon ja iduettevõtlus on võimalikud ainult suurtes linnades, kirjutab prototüüpimist toetava rahastu Prototron Fondi tegevjuht Jana Budkovskaja.
Cybernetica vanemteadur Liina Kamm ja SoftComply tegevjuht Marion Lepmets avavad, millest põnevast räägitakse parasjagu kõige rohkem küberturbe ja tehisintellekti valdkonnas. Idufirmadel on suurte tegijate kõrval mitu trumpi. Neid kõrva taha pannes tasub kindlasti osa võtta juulis toimuvast Küberkiirendist.