Eesti kosmosefirmadest võivad saada kosmose turvajad
Viimased viis aastat Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) alla kuuluvas Euroopa Kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuses (ESTEC) töötanud Talviku sõnul on Eesti idufirmad tugevad maaseire rakenduste, küberturvalisuse, tehisintellekti rakenduste ja e-valitsuse rakenduste loomisel. "Neid tugevusi saab edasi kanda satelliitide ja andmeside turvamiseks, mis ongi praegu üks järgmisi murepunkte," sõnas Talvik.
Ühtlasi selgitas ta sTARTUp Dayle antud intervjuus, kuidas käib kosmosemissioonide korraldamine ning milline näeb välja teekond astronaudiks saamiseni.
Järgneb intervjuu Gertrud Talvikuga.
Töötad Euroopa Kosmoseagentuuris ehk ESAs. Millega täpsemalt seal tegeled?
Tegelen ESAs kosmosetehnoloogia väljatöötamise programmidega organisatsiooni uutes liikmesriikides. Lisaks sellele nõustame uusi kosmosefirmasid, kuidas ESAga koostööd teha ja viime läbi erinevaid treeninguid. Olen tegelenud ka Eesti firmadega, kes tahavad kosmoseturule siseneda ja aitanud neil arendada selleks vajalikke tehnoloogiaid.
Naljakal kombel olen hariduselt üldsegi biokeemik. Oma praeguses rollis tegelen aga igapäevaselt Euroopa riikide kosmosetööstuse analüüsimise ning kaardistamisega ESA missioonide vajaduste vaatest.
Milliseid suuri väljakutseid Eesti idud kosmosevaldkonnas lahendavad?
Eesti kosmosefirmad on tugevad maaseire rakenduste, küberturvalisuse, tehisintellekti rakenduste ja e-valitsuse rakenduste loomisel. Neid tugevusi saab edasi kanda satelliitide ja andmeside turvamiseks, mis ongi praegu üks järgmisi murepunkte - kuidas välistada satelliitide nii-öelda kaaperdamist, kaitsta satelliitide andmesidet ja välistada kosmoseressursside häkkimist.
Kuidas Venemaa sõda Ukrainas sinu tööd mõjutab?
Käimasolev sõda on välja toonud palju globaliseerumise, tarneahelate ja rahvusvahelise koostöölepetega seotud aspekte, milleks pole ette valmistutud. Need on mõjutanud ka mõnda ESA missiooni Venemaaga koostöö külmutamise näol.
Milline näeb välja sinu igapäevane tööpäev?
Praegu töötan vanade liikmesriikidega ja minu tööks on omada täit ülevaadet selliste riikide kosmosesüsteemidest nagu Ühendkuningriigid, Holland, Luxembourg ja Belgia. Selle aasta eesmärk on mul tuuritada läbi Inglismaa kosmosetööstus, kuid praegu on reisimine raskendatud pandeemia tõttu.
Lisaks sellele on minu töö ka osaleda kosmosemissioonide hindamiskomiteedes, kus hindame ESA hangetele tehtud pakkumisi suurtöösturite poolt. Praktiliselt tähendab see mitmesaja leheküljeliste projektide lugemist, kus on kirjeldatud nii kosmosemissiooni tehnilised, teaduslikud, finantsilised kui juhtimisega seotud aspektid.
ESA korraldab missioonide jaoks mitmesaja miljoni euro suuruseid hankeid, kus konkureerivad suured süsteemide koostajad, kes peavad detailse ülevaate andma, kuidas nad kavatsevad alasüsteemid välja arendada, milliseid tehnilisi põhimõtteid nad järgivad ja kuidas nad garanteerivad teadusliku väljundi.
Seejärel saame me ESA sees kokku ja arutame tehniliste ja juhtimisvaldkondade inimestega erinevad missiooni etapid läbi. Räägime ka riskidest, ajakavast, kuludest ja muust. See tähendab, et alustame arutelu hommikul kell 9 ja lõpetame õhtul kell 18. See kordub erinevates etappides seni, kuni jõuame kõik üksmeelele.
Faktid
2021. aastal, kui Euroopa kosmoseagentuur värbas üle 11 aasta uusi astronaute, oli Gertrud üks 22 500 kandideerijast, kuid ei pääsenud läbi tiheda konkursisõela teise vooru.
Kuidas astronaudiks kandideerimise protsess välja näeb?
Astronaudiks kandideerimine on väga pikk protsess, see koosneb neljast voorust. Kõigepealt pead saatma oma CV ja motivatsioonikirja ning läbima küsimuste vooru, kus on 20-30 küsimust stiilis ,,kaua oled sa kodunt eemal viibinud?’’, “kas oled viibinud ekspeditsioonil?” jne. Nad otsivad astronaudiks inimest, kel oleks väga mitmekülgne teadmiste ja oskuste pagas.
Inimene, kes astronaudiks kandideerib, peab olema teatava riskitaluvusega, säilitama pingeolukorras rahu ja olema valmis end mitmekülgselt täiendama. Näiteks võidakse temalt küsida, kas tal on sukeldumis- või piloodipaberid. Nende olemasolu viitab, et ta on valmis panema end riskiolukordadesse ja erinevaid oskusi omandama.
Esimene voor keskendubki inimese kogemusebaasi välja selgitamisele ja kui selles voorus õnnestub hea punktisumma saada, pääsed edasi katsete voorudesse. Teine voor testib kandidaadi kognitiivseid omadusi ‒ ruumilist, matemaatilist, loogilist mõtlemist. Lühidalt, nii-öelda kaasasündinud omadusi (hard skills).
Kolmas voor keskendub grupitööle ja sellele, kui hästi kandidaat rühmas ülesannetega hakkama saab ‒ kas ta on tiimitöötaja, liider, või järgija. Grupile antakse lahendada erinevaid ülesandeid ja psühholoogid ning eksastronaudid jälgivad, kui hästi grupina sellega hakkama saadakse.
Neljas voor testib kandidaadi füüsilist võimekust, samuti tehakse kandidaadile meditsiinile ülevaatus, et välistada terviseprobleemid. Kui õnnestub ka neljandast voorust läbi saada, ootab kandidaati ees mitu intervjuud, kuni viimase ‒ kõige olulisema ‒ intervjuuni ESA peadirektoriga.
Valitakse umbes neli karjääripõhist astronauti, kes saavad põhikohaga ESA-sse tööle. Lisaks valitakse osa inimesi n-ö reservi’, mis tähendab seda, et need inimesed jätkavad oma põhitööd, kuid kui peaks tekkima vajadus spetsiifilise taustaga inimest kindlaks missiooniks, siis kaasatakse vastav reservastronaut, antakse lühendatud väljaõpe ja nelja-aastane leping.
foundME on 24.-26. augustil 2022. aastal toimuva ärifestivali sTARTUp Day ekslusiivne meediapartner. Meilt leiad parima valiku festivali ja selle kogukonnaga seotud lugudest.
...
See pole mingi tuvipost. See on päris uudiskiri. SIIT saab!