Majanduskriis

Kuigi kulude kokkuhoid on paljudele hädavajalik, pakub tänane majandusseis ka äri arendamise võimalusi, kinnitas intervjuus Veriffi juht Kaarel Kotkas.

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBANi presidendi Lev Dolgatsjovi hinnangul saavad sügis, talv ja ka kevad olema majanduses ja idusektoris sünged. Võib juhtuda, et koguni nii sünged, et paljud ettevõtted panevad uksed kinni.

Finantstehnoloogiaettevõtete, mis pandeemia alguses nautisid kiiret kasvu ja väärtuse kerkimist, hinnast on tänaseks enam kui 50 protsenti kadunud.

Ettevõtetel, kes raha kaasamisel kriitiliselt peeglisse vaadates tunnevad, et nad on keskpärased, tasuks praeguses majanduslanguses mõelda ka plaan B peale, kirjutas idufirma Fractory kaasasutaja ja tegevjuht Martin Vares vastuseks foundME küsitlusele.

"Et Eesti edukas oleks, pole vaja tuhandet või isegi mitte sadat edukat ettevõtet. Meil on vaja ehk kümme-viisteist edulugu ja see kõik algab juba ühest," leidis majanduskonverentsi Äriplaan vestlusringis idufirma Skeleton Technologiesi tegevjuht Taavi Madiberk.

"Lavajuttude" saates kuuleb vestlusringi, kus on kahe poole tööandjad – esiteks need, kes on pidanud kriisi ajal ohtralt inimesi juurde värbama; teisalt need, kelle äritegevus on olnud tugevalt häiritud ja osa töötajaid on tulnud koondada.

Eesti idufirmade seas stereotüüpide murdja ja maailmamuutja tiitliga tunnustatud, rõivatööstuse jääkidega võitleva iduettevõtte Reverse Resources asutaja Ann Runnel leiab, et tööelus on absoluutselt hädavajalik iga 5–10 aasta tagant hiljemalt edasi liikuda.

Töötajate ümberasumisega tegeleva firma Move My Talent juht Hanno Ahonen rääkis idufirmade konverentsil Latitude59 tehtud intervjuus, milliseks kujunes kevad ettevõtte jaoks, millised on olnud seni firma suurimad õppetunnid praegusest kriisist ning kuidas ollakse valmis sügiseks ja selleks, kui piirid peaksid taas kinni minema.

Koroonakriis tõi rohetehnoloogia valdkonna idufirmadesse suunamuutusi ja puhastust, aga ka palju uusi ideid, räägiti tänases Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech".

Inimesi välismaale tööle aitav idufirma Jobbatical on saanud rõõmustada üle ootuste kiire koroonapandeemiast toibumise üle – tööjõud liigub ning äri elab.

Viimati kaks aastat tagasi raha kaasanud kiiresti kasvava idufirma Veriff jaoks saabus uue raha vajadus kätte keset kriisi.

Võtta suuri riske ratsionaalsemalt ja rohkem ette mõelda, nimetas keerulise aja õppetunnid kriisis investoritelt ligi 200 000 eurot kaasanud ehitust digitaliseeriva Remato juht Madis Lehtmets. „Mitte olla kogu aeg paadunud optimist, nagu väga paljud iduettevõtjad paraku on.“

Äripäeva raadio hommikuprogrammis oli külas idufirmade poolt eelmise aasta investoriks valitud Gerri Kodres, kes rääkis Eesti start-up-maailma hiidude praegusest käekäigust – kriisi mõjust, koondamistest ja efektiivsuse kasvust.

Tööandjad on otsinud koroonakriisis esmaseid kriitilisi lahendusi ja kasutatud maksimaalselt riigi abimeetmeid, kuid need on tähtajalised ja näiteks töötukassa puhul lõpevad need juuni lõpuga. Kas uues faasis võiksid appi tulla optsioonid, selgitasid vandeadvokaat Indrek Ergma ja advokaat Maris Alt advokaadibüroost PwC Legal Äripäevas.

Oleme jõudnud ettevõtluse Maslow’ püramiidi esmatasandile, kus tuleb keskenduda ellujäämisele, üheks selliseks ellujäämise aluseks on innovatsioon, kirjutab Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško Äripäevas.

See kriis tuleb karmim kui eelmine – nii vastas üle 60% juhtidest

Riigi roll ei ole innovatsiooni tegemisse rahaliselt sekkuda, vaid luua ettevõtetele innovatsiooni soodustav õigus- ja maksukeskkond, leiab 3D-avatare tootva idufirma Wolf3D juht Timmu Tõke.

Eesti pakirobotite tootja Cleveron seisab koroonakriisi tagajärjel silmitsi esimese poolaasta peale koguneva 3 miljoni euro suuruse kahjumiga. Sel kuul pidi ettevõte lahti ütlema 50 töötajast.

Kui mullu kulges Eesti iduettevõtete rahastamine tõusvas joones, kaasati üle 266 miljoni euro, siis praegune kriis on investorite hoogu pidurdanud.

Maksuamet hakkas tänasest taas avaldama maksuvõlglaste infot, millest selgub, et töötukassalt Eesti ühe suurema palgahüvitise saanud idufirma Bolt Technology OÜ on riigile võlgu 1,9 miljonit eurot.